Käändeid on neli. Imperatiivid on markeerimata ning ainsuses, markeeritud pannakse mitmusesse sooliselt. Verbid järgivad arvu, sugu ja markeeringut nimisõnast. Eesti keeles jaotatakse verbid morfoloogiliselt viieks: pööre, tegumood, aeg, kõneviis, kõneliik. Kõik viis ei saa kunagi ühes tegusõnavõrmis esineda. Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja sõnavormi süntaktiliste kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid finiitseteks ja infiniitseteks. Pöördeline ehk finiitne vorm võib lauses esineda öeldisena või kuuluda öeldise koosseisu. Numeraalid Shilha berberi keeles on kasutusel araabia numbrid. Päritud kardinaalne numbrisüsteem sisaldab kümme arvulist numeraali, mis on ikka kasutusel ning kolm numeraalest nimisõna, mida ei kasutata enam. On ka määramata arv, mis morfoloogiliselt ja süntaktiliselt on kujundatud ühikumbritega, mis tähendab "mitu, palju" või "kui palju?"
mitut käändsõnavormi, nt ajast ja arust olema, ühist keelt leidma. Oma koostiselt võivad tegusõnavormid olla kas lihtvormid või liitvormid, kusjuures kumbki vormitüüp võib esineda nii liht-, liit-, ühend- kui väljendtegusõnast. Näiteks on lihtvormid: elama, alakoormasin, alla andma. Liitvormi koostisesse kuulub alati kas tegusõna olema mingi vorm või eitussõna ei või ära, nt olen elanud, ei elata. tegusõnavormid jagunevad pöördelisteks ehk finiitseteks vormideks ja käändelisteks ehk infiniitseteks vormideks. Tähenduslikult jagunevad tegusõnad mitmesse rühma. Kaks olulist lähtepunkti tegusõnade tähenduslikul rühmitamisel on a) tegevuse suhe oma osalistega ja b) tegevuslaad, eelkõige kestus. Tegevuse ja osaliste suhte järgi jagunevad tegusõnad esmajärjekorras sihilisteks (mis tavaliselt esinevad koos sihitisega) ja sihituteks (mis tavaliselt esinevad ilma sihitiseta).
annaabi.ee 
