klassiülest allkeelt. Kõik allkeeled, kaasa arvatud ka normikeel, on alati seotud kindlate sotsiaalsete kihtidega ühiskonnas. Mõne allkeele allasurumine tähendab ühtlasi selle sotsiaalse kihi allasurumist. 39 Kirjandus Üldteosed Biber, Douglas 1994. An analytical framework for register studies. Sociolinguistic Perspectives on Register. Eds. D. Biber, E. Finegan. N.Y., Oxford: Oxford UP. 3156. Biber, Douglas 1995. Dimensions of Register Variation. A Cross-Linguistic Comparison. Cambridge: Cambridge UP. Chambers, J. K. 1995. Sociolinguistics Theory. Oxford: Blackwell Chambers, J. K.; Trudgill, Peter 1980. Dialectology. Cambridge, NY: Cambridge UP. Chesire, Jenny 1992. Register and style. International Encyclopedia of Linguistics. Ed. W. Bright. Vol 3. New York, Oxford: Oxford University Press. 324326. Christian, Donna 1992. Social dialects
Preskriptiivne (normeeriv): teooria poolt ettekirjutatud mudelile rajatud süstemaatiline arendustöö 101. Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded · Populaarteaduslik Oma Keel · Keel ja Kirjandus · Rakenduslingvistika Ühing -- aastaraamat · Emakeele Seltsi aastaraamat · Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED 102. Tuntumad andmebaasid Tuntumad andmebaasid- Olulisemad allikad on olnud EBBY-93 (1992. aasta andmed), Finegan (1994) ja Ruhlen (1987). 103. Keele ja murde eristamine Keele ja murde eristamine - Loomulikult on täpse arvu kindlaksmääramine võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni ja kui selline olekski olemas, ei suudaks keegi seda järjekindlalt rakendada. Põhiküsimus on, kust läheb keele ja murde piir. Kõige tavalisem keele ja murde eristamise kriteerium on vastastikune arusaadavus. Kaks