See soodustas investeerimispanganduse arengut ja sealset konkurentsi. See on olnud aluseks ka riskijuhtimise arengule, kuna kapitaliturgude suur osakaal on loonud tururiskid, mida on vaja olnud juhtida. Erinevalt Panganduskesksest finantsmudelist Jaapanis ja Saksamaal, kus finantsturgudel toimuv oli rahavoogude vahendamise (finantsvahenduse) seisukohalt teisejärguline. Seega arenes Ameerikas kiirest otsene ja poolotsene finantsvahendustegevus. Kujunesid likviidsed raha ja kapitaliturud, milledel pangad otseselt riske ei võtnud (3 lk 10). Joonis 2. Tänapäevane finantsvahenduse mudel (3 lk 10). 2.2 Finantsvahenduse tähtsus Eelpool oleme näinud, et laenuandjatel ja laenuvõtjatel on omad nõumised, mis tuleb täita enne, kui laenutehing aset leiab. Samas saime ka teada, et need vajadused/nõuded ei tarvitse alati kokku langeda
ettevõttele olulist lisandväärtust (Damodaran 1999, . http://www.stern.nyu.edu/~adamodar/). Suhetel põhinev finantssüsteem on hakanud taandua turgudel põhineva finantssüsteemi ees. Standardiseeritud finantstoodete hinnad ja instrumentide (raha, derivatiivide kui ka kapitaliturgude instrumendid) hinnad kujunevad turgudel. Hinnakujundus ei sõltu isiklikest suhetest. Finantssuhted on muutunud transparentsemateks ja ananüümsemateks. Finantsvahendustegevus on muutunud efetiivsemaks ja kiiremaks. Konkurents on tugevnenud vahendajate vahel. Mis on olnud liikumapanevaks jõuks USA finantssüsteemi mudeli arengule: Suurte institutsionaalsete rahakogumite teke alates 50ndatest aastatest, mille eesmärgiks on aktsiatootlus (pensionifondid, kindlustusseltsid ja investeerimisfondid). Oli vaja ju kuhugi seda raha investeerida. 50 ndate algul omasid vaid 5% majapidamisi aktsiaid või omasid neid kaudselt läbi fondide
annaabi.ee 
