korraldada. Teine põhjendus oli oht Eesti riigile väljastpoolt juhul, kui 12. märtsi sammud oleks lükatud edasi ja võib arvata, et silmas peeti olukorda, kui Larka võidab riigivanema valimised. See oht pidi tulema ida poolt ja oli väljamõeldis. Nõukogude välispoliitika dokumendid kinnitavad, et Kreml oleks Larka võimuletuleku korral saanud endale lubada vaid rahulolematut urahtust, mitte enam. Kolmas põhjendus oli väidetav finantstoetus vabadussõjalastele Saksamaalt. Sellega seoses väitsid sotsialistid tollal ja Pätsi-meelsed autorid hiljem, et vabadussõjalaste võimule tulles oleksid nad teinud Eestist fasistliku riigi ja orienteerunud Saksamaale. Neljandaks oli rahva haigus. Artikkel oli liiga pikk ning sisaldas liiga palju keerukaid detaile, mis mulle eriti ei meeldinud. Kuigi puudutas Eesti sisepoliitikas väga olulist sündmus, oli artikkel võrdlemisi tuim. 4) Eesti Lugu: Ajutine Valitsus
infrastruktuuri arendamine. Illustreeriv. Valitsus hoolitseb ettevõtete käitumise eest vastavalt rollimudelile. Ta teeb seda kas omaenda käitumise kaudu (kui osaleja turul nii pakkujana kui ka tarbijana) või teiste käitumise avaliku esiletõstmise kaudu (demonstratsiooniprojektid, autasud jms). Stimuleeriv. Positiivsete ja negatiivsete ergutusabinõude kaudu ahvatleb valitsus teatud käitumisviisidele. Vastutasuks on subsiidiumid, finantstoetus, madalamad maksu- ja lõivu- määrad. Osutav. Valitsus püstitab majandussektorite struktuuri ja arengu eesmärgid ning priori- teedid. Eesmärgid on siduvad valitsusele endale ja orientiirideks ettevõtetele. Sisse on viidud intensiivne konsultatsiooniabi makro- ja mesotasandil. Turul osalejad on küll formaalselt endiselt sõltumatud, kuid nende tegevusväli on siiski oluliselt piiratud. Osalev