5.3. Keskkonna mõjurid Majanduslikud mõjurid Majanduslikest mõjuritest üheks olulisemaks on ostujõud. Ostujõud näitab raha suhtelist väärtust, mis väljendub rahaühiku eest saadavate toodete ja teenuste hulgas. Ostujõud sõltub paljudest teguritest, millest peamisteks on sissetulekud, kaupade hind ja krediidi saamise võimalused. Eesti keskmise tarbija sissetulekutest moodustab palk üle 60%, ülejäänu teenitakse ettevõtluse, individuaaltööde ja finantstehingutega (laenud, väärtpaberite müük, kindlustustasud jms.). Keskmise brutopalk on pidevalt kasvanud: 1995. aastal oli see 2375 kr., 1997. aastal 3573 ja 1999. aastal 4440 kr (Statistikaamet, 2000: 186). Tegevusalade kaupa oli 1999. aastal suurim brutopalk finantsvahenduses (10 046 kr), maakonniti Harjumaal koos Tallinnaga (1,2 korda keskmisest kõrgem). Tarbekaupade ja teenuste hindade muutust iseloomustavad hinnaindeksid. Eestis
Täna palus Adolf Roobertil nõustuda lubatud kahe makse asemel ühe maksega, mis toimuks 10 kuud peale laenu saamist. Millise summa peaks Roobert 10 kuu pärast Adolfilt saama, kui turul valitsevaks intressimääraks on täna 10% ja fookuspäevaks valiti päev 10 kuud peale laenu saamist? 2.3. Võlakirjad. Diskonteerimine Antud alateema raames tutvume võlakirjadega seonduvate olulisimate finantstehingutega. Võlakirjaks (promissory note või loan certificate) nimetatakse kirjalikku dokumenti, milles üks lepingu osapool lubab kindlal kuupäeval teisele osapoolele maksta kindla rahasumma. Võlakiri võib olla intressi teeniv (internest-bearing note) või intressi mitteteeniv (non- interest-bearing note). Meie vaatleme põhjalikumalt intressi teenivat võlakirja. Võlakirjale märgitakse - väljaandmise kuupäev (issue date), 26
annaabi.ee 
