riigieelarveseadus ja igaaastane rahandusministri määrus. Käesolev riigieelarve seadus (RES) on vastu võetud 09.juunil.1999 ja jõustunud 01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse. ,, Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud
mitmesugusel viisil investeerida (näiteks paigutada hoiuarvele või tähtajalisele hoiusele või osta aktsiaid jne) ning teenida sel viisil täiendavat tulu. 1. Rahalistes tehingutes kehtib rahalise ehk finantsilise ekvivalentsuse printsiip. See tähendab seda, et rahalistes lepingutes peaksid erinevate lepinguosaliste kohustused olema finantsiliselt ekvivalentsed ehk samaväärsed. Vaatleme selle printsiibi selgitamiseks ühte väga olulist finantstehingut, nimelt laenu. 2 Laen (loan) ehk krediit on võlgu võetud raha (või ka muu vara), mille laenu saaja (ehk võlgnik) peab kokkulepitud tingimustel ja tähtajal laenu andjale (ehk võlausaldajale) koos teatava lisasummaga tagasi maksma. Nimetatud lisasummat nimetatakse intressiks. Intress (interest) ehk kasvik on tasu laenatud raha või muu vara kasutamise eest laenuperioodi jooksul
annaabi.ee 
