Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad finatsressursside kasutamist kas selleks, et sooritada makse välismaale või suurenevad riigi finantsreservid. Saldo on kontojääk ehk konto ühe poole käive miinus teise poole käive. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: Kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse kogutoodangu (SKT; ingl. k. Gross domestic product; GDP), rahvusliku kogutoodangu (RKT, ingl. k. gross national product; GNP) ning rahvusliku kogutulu ( rahvuslik kogutoodang tulude aspektist; ingl
mure. Inglismaa(17.saj II poolel) saavutas esimesena immuunsuse näljahädale luues vaestele sotsiaalabi andmise; toimus põllumajandus revolutsioon, tootlikus kasvas. Muu Euroopa(Lääs) vabanes 1840ndatel näljahädast. Soomes oli veel 1860ndatel, Venemaal 1891-92. Näljahädele aitasid lõpu teha nt kommunitaktsiooni edendamine, raudteede tulek, toitu saadi tuua kaugematest maaosadest ja riikitest, laevanduse areng ja rahvusvahelised turud kaubanduses. Samuti olid finantsreservid- magasite süsteem, riigid ja kogukonnad kogusid vilja tagavaris. Maaparandus, tõrjevahendid, sordiaretus, väetised, saadi võtta kasutusele vesiseid alasid ja muidu kasutuskõlmatuid alasid. Samuti kadus varauusajale omane külm kliima, Väike Jääaeg. Uued saavutused põllumajanduses ja kartul. teravilja kõrval tegi võidukäigu kartul. Kartul ja vili ei ikaldunud kunagi samal aastal. Lisaks sellel on kartu väga vähenõudlik. Iiri suur näljahäda 1846-1849