like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressursse mille tootmisele suunata
ühe enam hakatud tööjõu asemel rääkima inimkapitalist. See tähendab, et majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet. Haridusse investeerides on võimalik inimkapitali väärtust tõsta ning ressursse tõhusamalt rakendada. Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms, mida kasutatakse teiste toodete tootmideks, tähistatakse mõistega kapital. Kapital omakorda jaguneb reaalkapitalik ja finantskapitaliks. Viimane kujutab endast peamiselt rahalisi vahendeid, olgu siis sularaha, arveldusarveid või väärtpabereid. Majandusteadlased toovad tihti välja ka neljanda ressursi ettevõtlikkuse, mille all mõistetakse inimeste valmisolekut riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. Ettevõtlikkus on siiski pigem üks osa inimkapitalist, kuna see on tihedalt seotud ühiskonna väärtushinnangute ja traditsioonidega. Alternatiivkulu
kogemused. Tänapäeval on majanduse arengu seisukohalt määrav mitte tööjõu hulk, vaid kvaliteet, seepärast on hakatud rääkima inimkapitalist. Tähtis inimkapitali omadus on ka ettevõtlikkus = valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. c) KAPITAL -> tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms, mida kasutatakse teiste toodete tootmiseks. Jaguneb reaal- ja finantskapitaliks. 2. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Ühiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressurssid suunata sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. Seetõttu on oluline ressursside kasutamise efektiivsus. Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal. Teoreetiliselt on ühiskonnas saavutatav ühiskonna optimum ehk ressursside optimaalne paigutamine, s.t
ekspansioon ja kolooniavallutused. See oli huvide konfliktid veel hõivamata alade pärast. Tänu sellele suurenes Saksamaa ja Inglismaa vastuolud, sest Saksamaa tundis ennast kolooniatest ilmajäänuna. Imperialism iseloomusta vastandlike sõjaliste liitude kujunemine. Tunnusteks võiks lugeda tootmise ka kapitali kontsentratsiooni ja monopolide tekkimist, panga ja tööstuskapitali kokkukasvamist finantskapitaliks ja finantsoligarhia tekkimist, kapitali väljavedu, rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused ja ja suurriikide võitlemine maailma ümberjaotamise pärast. (Seda tehti kaubanduse, prestiizi, rivaali kõrvaletõrjumise, vajadus uute turgude järgi, jne. Pärast ) 1905. aasta revolutsioon Venemaal (põhjused, mis toimus ja tagajäjed ) Üheks suureks põhjuseks oli ebaedukas sõda Jaapani ja Venemaa vahel 1904-1905. Venemaa oli majanduslikult hävitatud ning vajas muutusi