määratlemine ehk eeletapid, planeerimine ehk kavandamine, teostamine ja lõpetamine. Kõik etapid jagunevad omakorda alaetappideks. Enamasti sünnivad projekti ideed organisatsioonis tekkinud probleemist või klientide/sihtrühma vajadustest. Lahenduste ja ideede analüüsi tulemusena valitakse välja vaid elujõulisemad ideed. Nende osas viiakse läbi eeluuring. See etapp hõlmab endas erinevaid taustauuringuid. Nendeks võivad olla näiteks lähteolukorra analüüs (SWOT), finantskalkulatsioon, turuanalüüs kui ka paljud muud sarnased analüüsid (Salla, 2007, lk 12). Järgmisi etappe võib nimetada ka projekti põhifaasideks. Nendeks on, nagu juba eelnevalt mainitud, planeerimine, teostamine ja lõpetamine. Pärast projekti teostamist võrreldakse taotletud eesmärke saavutatud tulemusega ning hinnatakse projekti õnnestumist. Projekt lõpeb projekti lõpparuande kinnitamise ja projektorganisatsiooni laialisaatmisega. Enamik etappe on
vajadusi. Üldjuhul koosneb plaan järgmistest osadest: · projekti määratlus (taust, ülesanne, eesmärgid, tulemus, strateegia, sihtrühm); · projekti tegevused (tegevusvaldkond, projekti ajaline kulg); · inimressursid ja projektiorganisatsioon (projektiorganisatsiooni skeem, töötajate kvalifikatsioon, ametijuhendid); · projekti materiaalne alus (töövahendid, ruumid); · projekti finantskalkulatsioon (eelarve,finatseerimine, raharinglussüsteem); · juhtimisplaan (kommunikatsioon, kontroll, aruandlus, dokumentatsioon jm). Kõik kavandatavad projektid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid ülesandeid. Plaanimise protsess on aga rutiinne. Seetõttu peaks ettevõttes, kus rakendatakse projektijuhtimise meetodeid, olema: · ühtlustatud plaanimismeetodid (kuidas projekti käsitletakse); · plaanimistandardid (kuidas peaks olema vormistatud plaan ja selle üksikosad).
annaabi.ee 
