tõlgendamisvõimalusi ette näinud. Eesti tingimustes mõnevõrra tähelepanuväärsem lugu juhtus majanduslehega Äripäev, mis 1998. aastal eksis poliitkombekuse kirjutamata reeglite vastu, mainides ühes artiklis muuhulgas juutide ja raha vahelist tõmbejõudu, kui miskit iseenesestmõistetavat. Lugu ise oli lühidalt järgmine: 5. oktoobril 1998 laiutas Äripäeva esikaanel pealkiri "EVEA Pank finantsjuutide mängumaa"1. Pankrotistuvast finantsasutusest rääkiva artikli kohta isegi üsna tasakaalukalt ja neutraalselt kirjutatud tekstis oli juute lisaks pealkirjale mainitud veel kahes lauses viitega pangandusringkondadele, kes EVEAt juudi pangaks nimetavat, kuna selle juhtkonnas ja kreeditoride hulgas oli juudi rahvuse esindajaid; ning samuti pangainimestelt pärit märkust selle kohta, et juudid ja raha teineteist ikka leidnud on
propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse ,,vabaduse auhinnaga". See määrati talle ,,Eesti ime" läbiviimise eest, mille tulemil on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva Gini koefitsiendi järgi teisel ,,hinnalisel" kohal Euroopas (peale Portugali), globaliseerumises viie ,,edukama" hulgas maailmas. Seetõttu ongi Mart Laar pälvinud maailma valitsevate finantsjuutide täieliku usalduse. Nii on Eesti valitsused on pretsedenditult toetanud iisraellaste jõupoliitikat araabia palestiina rahva kallal, kes 1947. aasta ÜRO otsuse järgi pidid Palestiinas moodustama oma riigi. Suuresti tänu kohalikele eesti judofiilsetele poliitikutele on Eesti riik olnud USA üks innukamaid toetajaid Iraagi ja Afganistani okupeerimisel, mis on toimunud mõjuka USA neokonservatiivse juudilobi survel. Juudid moodustavad marginaalse osa Eesti elanikkonnast, kuid tänu
annaabi.ee 
