valuutakursse? Globaalsed tegurid ja kauplejate tegevus. Tegurid, mis mõjutavad valuutakursside kujunemist on peamiselt kaks: pikaajalises plaanis fundamentaalsed tegurid ja lühiajalises plaanis kauplejate tegevus. Fundamentaalsed tegurid kujutavad endast sarnaselt aktsiatele globaalsed tegurid, mis on seotud valuutade omanike ehk siis riikide või majanduspiirkondade makromajanduslike näitajatega: - finantsilised tegurid peamisteks finantsilisteks teguriteks, mis suunavad valuutakursside kujunemist on intressimäärad ja inflatsioon. Need tegurid mõjutavad valuutadega kauplemist kõige olulisemal määral. - üldmajanduslikud tegurid suurimaks mõjutajaks on SKP. Viimase suurenemine annab positiivset mõju rahvuslikule valuutale. Lisaks SKP avaldavad mõju valuutahinnale ka töötus, kapitali rentaablus, THI, tootjahinnaindeks, elamuehitus jne.
hinnatud kinnisvara), 50% riskiga (eluaseme hüpoteegid), 100% riskiga (enamus ettevõtete võlad) ning varad, millele ei antud reitingut. Rahvusvahelised pangad peavad hoidma reservi, mis on võrdne 8% nende krediidiriskile kaalutud varade väärtusega. Basel II, 2004. aastal avaldatud. Tehti, et parandada rahvusvahelised standardid, mis kontrollisid kui palju reserve peab pankadel varus olema finantsilisteks ja teisteks töögakaasnevateks riskideks. Need reeglid pidid kindlustama, et mida suuremale riskile pank avatud on, seda rohkem reserve peab tal olema. Basel III on globaalne panga kapitali adekvaatsuse, stressi testimise ja turu likviidsuse vabatahtlik regulatiivne raamistik. See jõustus 2011 aastal. Kolmas Baseli kokkulepe tehti, et parandada 2008. aastal panganduskriisi tõttu tekkinud puudujääke
annaabi.ee 
