poolt ettevõtete ja ametiühingute vahel. Tõsteti kütuse, tubaka ja maagaasi aktsiisimäärasid, esimesi koguni kaks korda. Riik alustas oma mittevajaliku kinnisvara -- ehitiste aga ka maa -- müüki, sealjuures müüdi osalus Eesti Telekomis ja alustati saastekvootide müügiga.Kohalikele omavalitsustele seati laenuvõtmise piirang, võimaldades seda teha üksnes Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise kaasfinantseerimiseks, kuid sedagi keskvalitsuse nõusolekul. Ümberkorraldused riigi finantsides ei tähendanud mitte üksnes kärpeid ja maksutõuse, mitmetes valdkondades suurenesid kulud nii paratamatusest (nt töötuskindlustus ja sotsiaaltoetused) kui ka soovist majandust toetada. Nii püüti võimalikult rohkem kasutada EL- i fondidest saadavaid vahendeid ning selleks muudeti nende taotlemine ja kasutamine lihtsamaks ja mugavamaks. Samuti jaotati vahendeid ümber, et toetada ettevõtete investeeringuid, eksporti ja töötute koolitamist. Prioriteedi said sellised muutused
Aadlid ei olnud usuküsimuses nii järeleandlikudja nõudsid ,,vanade heade kristlike kommete" ehk katoliiklikuse jäämist. 9 Riigikoosoleku otsus formuleeriti nn. retsessina Ristija Johannese päeval 24. juunil 1527. Selle retsessi võib lühidalt kokku võtta viies punktis: 1. riigikoosolek lubab kaasa aidata nende karistamisele, kes algatasid rahutused. 2. Puudujäägid riigi finantsides kõrvaldatakse kiriku vahenditest. 3. Piiskopid ei või enam nii võimsad olla ja peavad oma lossid üle andma kroonule ning tuleb nende relvastatud kaaskondasid piirata. 4. Toomkapiitel ja piiskopid peavad oma üleliigsed tulud loovutama kroonile. 5. Katoliiklik kirik jäi riigis püsima. Ordinantia Retsessi sisu on oma tähenduse poolest äärmiselt dramaatiline, sellega oli ära otsustatud keskaegse kiriku tähtsuse langemine. See olukord teravnes veelgi kuninga poolt lisatud
annaabi.ee 
