2. Normaalne, realistlik stsenaarium kõige tõenäolisemad eeldused ja hinnangud ettevõtte ja majanduse kohta, realistlikud hinnangud. 3. Parim, optimistlik stsenaarium optimistlike eelduste ja hinnangute alusel koostatakse finantsplaanid, nt uued tooted, tegevuse laienemine, mis võivad nõuda lisafinantseerimise üksikasjalikumat selgitamist. Finantseelarved on kujunenud abivahendiks, millega saab kasutada ettevõtte ressursse efektiivsemalt. Kaks finantseerimisstrateegiat: konservatiivne ja agressiivne. Liigitus sõltub käibe- ja põhivarade finantseerimisallikate valikust. Konservatiivse finantseerimisstrateegia puhul on spontaansete ja püsiva iseloomuga finantseerimisallikate suurus vahendite püsiolemist suurem. Agressiivse finantseerimisstrateegia puhul on olemas alaline sõltuvus lühiajalisest finantseerimisest. Finantsprognoosimisel kolm etappi: 1) müügitulu (müügikäibe) ja müügiga seotud kulude hindamine
Ca- käibevara Fa- põhivara Käibekapitali laen Faktooring- ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada ettevõttele vajalikult hetkel vaba raha. Spontaansed finantseerimisallikad: Võlad tarnijatele, töövõtjatele, maksuvõlad jm, mis tekivad ettevõtte tavapärase majandustegevuse käigus. - Nende üle ettevõte väga ostustada ei saa (v.a. Lühiajalised laenud) Lühiajalised kohustused on iselikvideeruva omadusega - Vaadatakse ajutiselt rohkem varusi Millist finantseerimisstrateegiat kasutab ettevõte käibevarude realiseerimiseks Kokku 3 erinevat 1. Konservatiivne meetod: Pikaajalise finantseerimise eelised • Vähem muret lühiajaliste kohustuste refinantseerimisega • Vähem määramatust seoses tulevaste intressikuludega • Pikaajalise finantseerimise riskid • Laenatakse rohkem kui tegelikult vaja on • Laenamise kulud on (tavaliselt) kõrgemad • Tulemus