kõikehõlmava valdkonna korraldust ei saa jätta iseregulatsiooni meelevalda. Tutvumine Euroopa sotsiaalhoolekande institutsionaalse arenguga lubab järeldada, et igas riigis on jälgitud, milliseid lahendusi ühel või teisel maal sotsiaalpoliitika elluviimisel leitakse ning kuidas nende rakendamine õnnestub. Universaalseid lahendusi moderniseeruva ühiskonna sotsiaalprobleemide lahendamiseks ei leitud kusagil, edu töid erinevate institutsionaalsete vormide ja finantseerimisskeemide integreeritud kasutamine. Ühtviisi olulisteks osutusid nii riiklik, kogukondlik, kiriklik, ametkondlik kui ka eraalgatusele tuginev initsiatiiv (Roosileht, lk 285). Eestis olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel institutsionaalselt esindatud kõigile eespool nimetatud algatustele toetuvad hoolekandeasutused. Riikliku hoolekande esindajateks olid Liivi- ja Eestimaa kubermangus üldhoolekande kolleegiumid.
5) VÕIMENDUSANALÜÜS Tasuvuspunkti analüüs Kasutatakse Püsi- ja muutuvkulude, müügitulude ja kasumi omavahelise seose uurimiseks. Tasuvuspunkt => ettevõtte kogutulu = ettevõtte kogukulu Tasuvuspunkti analüüsi mõõdikud: EBIT-EPS analüüs Uuritakse, kuidas erinevad finantseerimisskeemid mõjutavad ettevõtte Earning per share(EPS) koos EBITiga. Teiste sõnadega: EBIT-EPSi analüüsiga mõõdetakse alternatiivsete finantseerimisskeemide mõju kasumile aktsia kohta (EPS) sõltuvalt intresside- ja maksueelsest kasumist (EBIT) teatud kapitalistruktuuri juures, st uuritakse alternatiivsete finantseerimisplaanide mõju EPSle EBITi eri väärtuste puhul Võimendusanalüüs Mõõdab ettevõtte tegevusega seotud püsikulude efekti. 26 DOL näitab, kuidas müügi kasvades kasvab EBIT. Mida suurem on DOL, seda
annaabi.ee 
