1963. aastal Iraagi tunnustus. 6 RAHVUSVAHELINE ENERGIAJULGEOLEK Konseptsioon: Energiajulgeolek on osa majandus julgeolekust. Esines esimest korda 30ndate “suure depressiooni” ja seejärel 73. a. naftakriis ajal ning nüüd. Hõlmab endas majanduslikku efektiivsust energia kasutamisel, energia rolli majanduse kasvatamisel, RV energia ettevõtetete rolli ja nafta/ gaasi traspordi finantsaspekti. Lisaks pidevat kättesaadavust energiale läbi mitme vormi, nagu efektiivsed kogused ja mõistlik hind: kättesaadavus, jätkusuutlikus, nõudlus, mõistlik hind. Energia on alati inimkonnale oluline. 70ndate nafta kriis viitas, et energia julgeolek on ainutl nafta, kuid peale seda hakkas energia roll suurenema (nt. takistus energia varudele) Energiat 4 tüüpi: põlevkivi, gaas, nafta ja tuuma materjal- kõiki kasutatakse elektri tootmiseks ja masinate tankimiseks
Idee siduda TTK strateegilised eesmärgid põhjuslike seoste kaudu vastavate näitajatega (mõõdikutega), mille alusel hinnata eesmärkide saavutamist viis praktikas strateegia kaartide koostamiseni. Strateegia kaardis seostatakse kõik strateegilised eesmärgid omavahel põhjus-tagajärg seoste kaudu alustades töötajate (arengu) aspektidest (perspektiivist), jätkates sisemiste protsesside ja kliendiaspektidega ning jõudes lõpuks välja finantsaspekti eesmärkideni (vt joonised 9 ja 10). Strateegia kaardist lähtuvalt töötatakse välja või täpsustatakse igat eesmärki kajastavad näitajad (mõõdikud). Kaplan (1999) rõhutab, et esmalt tuleb koostada strateegiliste eesmärkide kaart ja alles seejärel valida näitajad (mõõdikud) iga eesmärgi saavutamise hindamiseks. Alates 1990ndate keskpaigast on TTK välja töötaud ka paljudes avaliku sektori institutsioonides. Mitmed autorid on käsitlenud ka TTK eripärasid ja
annaabi.ee 
