Sihtkasum on eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe.Sihtkuluarvestus toimub järgnevalt:Toote/teenuse sihthinna kindlaksmääramine, lähtuvalt kliendi vajadustest konkreetsete omadustega toodete/teenuste järele ning seejärel turuosa selgitamine, mida soovitakse hõivata.( Sihthind on turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid). KULUDE KAJASTUMINE ETTEVÕTTE FINANTSARUANDLUSES. . Traditsiooniliselt on Eesti ettevõtetes kasutatavad kulude klassifikatsioonid lähtunud EV Raamatupidamise seaduse kasumiaruande skeemidest 1 ja 2. Skeem 1 on üles ehitatud nn. kuluressursi kasutamise järgi, liigitades kulud tooraine- ja materjalikuludeks, tööjõukuludeks, energiakuludeks kulumiks jne. Skeem 2 on üles ehitatud aga nn, kulufunktsiooni järgi - realiseeritud toodete kuluks, turustuskuluks, üldhalduskuluks, arendus-kuluks jne»
Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud". Tekkepõhine arvestus IAS üldosale § 22: "Selleks, et finantsaruanded täidaksid oma eesmärki, koostatakse need tekkepõhise arvestuse järgi. Selle printsiibi kohaselt arvestatakse tehingute ja muude sündmuste tagajärgi nende toimumisel (ja mitte raha või selle ekvivalendi laekumisel või maksmisel) ja need kirjendatakse arvestuses ja esitatakse finantsaruandluses sel perioodil, millega nad on seotud. Tekkepõhiselt koostatud finantsaruanded esitavad nende kasutajatele mitte ainult varasemad raha maksmise ja saamisega seotud tehingud, vaid ka kohustused tulevikus maksta ja ressursid, mis esindavad tulevikus saadaolevat raha. Seetõttu annavad nad varemate tehingute ja muude sündmuste kohta niisugust informatsiooni, mis aitab nende kasutajatel kõige paremini majandusalaseid otsuseid teha."
annaabi.ee 
