rääkida ettevõtte tegevusvaldkonna probleemides. Seejärel palutakse kandidaadil teha näiteks ettevõtte toote/teenuse müügiks näidispakkumine või vormistada kliendiga sõlmitav leping, et näha, kas kandidaat saab aru, kus vastav ettevõte on täna ja kuidas ta saab oma igapäeva ülesannetega hakkama. Võetakse ka kandidaadi eelneva tööandjaga ühendust, et uurida, kuidas jäädi temaga seal rahule. Viimaks lastakse kandidaadil tutvuda ettevõte finantsandmetega ja seejärel lastakse kandidaadil tuua välja, mis muutuks siis, kui tema saaks tegevjuhiks. See, kas tegevjuhi kandidaadi tulevikunägemus ettevõttest ning plaan, kuidas ta kavatseb selle saavutada, meeldib osanikele, on võtmekoht otsustamisel, kas kandidaat palgatakse. Muidugi meeldiks osanikele, kui kandidaat lubaks hakata tootma ettevõttele hiigelkasumeid, aga kui kandidaat ei suuda ära seletada, kuidas ta kavatseb selle plaani ellu
Otsuste tegemise õigus: osalemine koosolekul või kirja teel hääletamisel. b) Teabeõigus (ÄS § 166) Õigus saada juhatuselt nii teavet kui ka tutvuda OÜ kõigi dokumentidega. Teabeõigus seondub osanikuks oleku ajaga. Teabeõigus ei puuduta aruannete koostamise nõudeid. Teabe saamise piirnaguks on oluline kahju ühingu huvidele (selle reaalse tekkimise oht). Üldjuhul on osanikul alati õigus tutvuda olulisemate raamatupidamis- ja finantsandmetega. Teabe andmisest keeldumise õigus ei ole ulatuslik. Kui juhatus keeldub, on võimalik taotleda selle otsustamist osanike poolt või pöörduda hagita avaldusega kohtu poole. Teabeõigusega (sh sellest keeldumisega) seondub ka erikontrolli määramise nõudeõigus (ÄS § 191). Erikontroll tähendab asjatundja hinnangut tehtud tehingutele (toimingutele). c) Õigus vaidlustada organite otsuseid (ÄS § 1771 lg 1 ja 2; 178 lg 1 ja 3) Vähemusosanike õigused
annaabi.ee 
