172). 2.7. Finantsmajandusplaanid 10 Kogu äriplaani finantsmajandus algab finantseerimisest. Raha, millega äri alustada, võib olla enda oma, laekuda teatava osa ettevõtte omandiõiguse müügist või olla laenatud. Tuleb kindlaks määrata äriprojekti finantseerimine erinevates arengufaasides ja projekti omafinantseeringu ja laenukapitali suhe. Tähtsusetu ei ole ka küsimus keda kavatsetakse kasutada finantsallikana ja millised probleemid võivad sellega kaasneda (Pickle, 2. osa, 1991, lk. 64). Kindlasti on vaja koostada kasumiaruanne. Võimalikult täpselt tuleb välja arvestada ettevõtte kulutused. Peale kasumiaruande koostatakse veel rahavoogude plaan, milles sisalduvad sisse- ja väljaminekud kuude lõikes. Ette planeeritakse rahavoo muutus kuu jooksul ning rahavoo jooksev seis (Johnsson 1996, lk. 174).
WACC= 1/3* 12,72*(1-0,34)+2/3*16%= 2,798+ 10,667=13,47% Vastus: kuna ettevõtte kapitali hind on madalam projekti sisemisest tulususest, so WACC < IRR, siis võib projekti vastu võtta. Teine võimalus: kd laenu hind T ettevõtte tulumaksu määr kc aktsiakapitali hind ke eelisaktsia hind wd, wc, we - kaalud WACC = wd kd *(1-T) + wc kc + weke 33. Kapitali hind ja finantseerimisvõimendus Finantsvõimendus (DFL) tekib, kui ettevõte kasutab finantsallikana ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele tavaliselt suurema riski. Seda nimetatakse finantsriskiks. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne.