Alates 1977. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. Tulemused paranesid märgatavalt, kui 1960ndatel võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. 1900. ja 1904. aasta suveolümpiamängudel oli kavas ka 60 m jooks. 100 meetri jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. Huvitavat: 1. Treeningutel jooksevad sprinterid harva rohkem kui 300 meetrit korraga, kuna liiga pikaks venitatud ponnitused võivad takistada maksimaalse kiiruse ja jõu arendamist ning säilitamist. 2
Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60m jooks. 100m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 100m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4x100m teatejooksus. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS 100 m jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire
annaabi.ee 
