-arv - Näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist. 9. Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja mahtfiltri mõiste. Filtrimaterjalid: Roostevaba terasvõrk- Kasutusel pindfitrites, võib olla mitmekordse kasutusega. Filtrielemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Tagavad filtreerimispuhtuse 25...40. Tsellulooskiud-(paber) filtrid- Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10. On vaja teada, et paberfiltrid ei sobi kasutamiseks vee alusel valmistatud töövedelike puhul, sest nad lagunevad vee toimel. Klaaskiud-(fiiber) filtrid- Universaalsed ja ühekordse kasutusega. Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 .
kraabivad mustuse maha traatpilu filter: metall kargassile on peale treitud keere ja selle keerme peale on keritud vastava jämedusega traat. Traatide vahele jääb väike pilu kütuse tarbeks. Peenpuhastus filter: osakeste jaok mõõduga alates 0,01mm kütus peab läbima mingi paksu materjali kihi milledest on koostatud filtrielement. Filtrielemendi materjalideks võivad olla: vilt, papp, paber. Filtri tööpõhimõte sama eelmistega. Kõrgsurvefilter: Paigutatakse pihustite kõrgsurvestutsi või pihusti üisse. Ülesandeks on rohkem kaitsta pihusteid, et ei toimuks pihustiotsikute ummistusi: Esineb kahte tüüpi pihusteid ● pikkisoontega filtrid. Üldjuhul filter koosneb hülsist ja soontega padrun
temperatuuri ja mehaaniliste (tahkete) lisandite olemasolu tõttu kütuses. Režiimi korrigeerimiseks tuleb kontrollida kütuse temperatuuri ning vajadusel seda vähendada, ja lülitada ümber kütuse etteandmine läbi paarisfiltri teise sektsiooni. Kütusefiltri seisukorra üle otsustatakse rõhkude vahe järgi enne ja pärast filtrit. Normaalne rõhulang on tavaliselt 0,05… 0,1 MPa. Rõhkude vahe üle 0,1 MPa on signaaliks filtri ummistumisest, rõhulangu puudumine aga filtrielemendi purunemisest. XI – 2 – 3 Katla perioodilist läbipuhumist tuleb teha vastavalt katla ekspluatatsiooni juhendile, reeglina mitte harvemini, kui kord ööpäevas. Enne läbipuhumist tuleb kontrollida veetasemenäidikute ja toitepumpade korrasolekut. Alumine läbipuhumine tehakse tavaliselt enne korralist ülemist läbipuhumist. Enne läbipuhumise algust tuleb katla veetase viia ekspluatatsioonijuhendiga ettekirjutatud näiduni
annaabi.ee 
