..7 cm sügavuselt · Pärast umbrohtude tärkamist (10...12 päeva pärast) koorida uuesti paari sentimeetri võrra sügavamalt · Koorimine on oma ülesande täitnud, kui põld jääb koorimise järel mustaks ja mõne aja pärast (tavaliselt 8...10 päeva) muutub tärganud umbrohtudest jälle roheliseks · Optimaalne koorimisaeg on augustikuu, hilisem koorimine septembris tõrjub umbrohtu vähem · Hiline koorimine kobestab mulda, luues soodsad tingimused sademete mulda filtreerumiseks Minimeeritud mullaharimine · Sügiskünd on asendatud pindmise mullaharimisega · Sügisel peale viljakoristust teostatakse kõrrekoorimine · Kasutatakse ketas- või hõlmkooreleid, nugaäkkeid, tüükultivaatoreid ja tavalisi atru, mille künnisügavus seatud ca 10 cm-ni · Kevadine mullaharimine tehakse reeglina ketaskooreliga ning sellele järgneb külv Otsekülvimeetod · Otsekülvil mullaharimist üldse ei toimu · Sügisel peale viljakoristust või ka kevadel tehakse
..7 cm sügavuselt. Pärast umbrohtude tärkamist (10...12 päeva pärast) koorida uuesti paari sentimeetri võrra sügavamalt. Koorimine on oma ülesande täitnud sel juhul, kui põld jääb koorimise järel mustaks ja mõne aja pärast (tavaliselt 8...10 päeva) muutub tärganud umbrohtudest jälle roheliseks. Optimaalne koorimisaeg on augustikuu. Hilisem koorimine (septembris) tõrjub umbrohtu vähem. Küll aga kobestab hiline koorimine mulda, luues soodsad tingimused sademete mulda filtreerumiseks. Samuti segatakse koorimisel tüü- ja juurejäänused mullaga, mis lõppkokkuvõttes parandab künni kvaliteeti ning vähendab veojõu vajadust ja kulutusi sügiskünnil. Mõnevõrra suureneb umbrohutõrje efekt, kui koorimisjärgselt põldu rullida. Väheumbrohtunud põllud võib jätta koorimata ning künda augusti lõpus või septembri alguses. Koorimisriistadena kasutatakse hõlm- ja ketaskoorleid, hanijalg- ja tüükultivaatoreid, randaale ja nugaäkkeid.
annaabi.ee 
