betoonist killustikuni, käitub etteaimamatult, vesi paikneb etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. 2) Soosetete põhjaveekiht- seotud rabade ja madalsoodega, harvem lammisooga. Toi- tub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsiooni- moodul 0-1 meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine järkub ja filtrat- sioonimoodul nõrgeneb, vesi pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata. 3) Mereliivadega seotud põhjaveekiht- oluline rannikupiirkondades, võib leida kasutust üksikutes taludes. Kui liiga palju kasutada, võib merevesi sisse tulla. 4) Limnoglatsiaalne põhjaveekiht- jääpaisjärve setete põhjaveekiht, nii liivad kui savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäe- vas
Muld: leostunud- ja koreserikkad leostunud (pruun) gleimullad Go, vähemal määral keskmise sügavusega rähksed glei-rendsiinad Gk´´´. O+AT- horisondi tüsedus on 10-30 cm. Mullareaktsioon läheneb neutraalsele (pHKCl 5,0-7,0). 38 Veereziim: iseloomulik on mineraalaineterikka maapinnalähedase liikuva põhjavee esinemine. Vete hea liikuvuse tagab maapinna kallakus ja soodsad filtrat- sioonitingimused. Veetase on muutlik: kevadeti kõrge, tihti maapinnale ulatuv, suvel langeb madalamale. Selline veetaseme muutlikkus tingib kõdu intensiivse lagunemise. Puurinne: sagedamini domineerivad kased ja sanglepp, tüübi vähemsoostunud või kuivendatud aladel kuusk. Harvem on enamuspuuliigiks haab, hall lepp, või saar. Järelkasvuna või II rindes, harvem I rindes, võib esineda saar, pärn, jalakas, vaher. Boniteet Ia II.
annaabi.ee 
