Neeruhaigused Loeng Mart Roosimaa Füsioloogia • Neerude funktsioonid Neerudes toimub filtratsioon • Päevas tekib ~180 L esmasuriini • Neerutuubulite läbimisel suurem osa filtraadist resorbeerub • Esmasuriinist resorbeeritakse 99% • 1% ehk ~1,8 L väljub uriinina Peamine regulatsioon sihtmärk: • Aldosteroo n • ANP • ADH
vähendada doseerimissagedust, mis on raviks vajalik. 3.4. Uriini koostis ja maht ning seda mõjutavad tegurid. Diureetikumid. 5. Kehavedelike mahu ja osmootse rõhu regulatsioon. Veebilanss. Neerude üks olulisim fn on vee säilitamine kehas ja plasma toonilisuse säilitamine. Maismaaloomad peavad pidevalt kaitsma ennast veekaotuse eest, nii on nende neerud arenenud, et imendavad tagasi enamiku veest glomerulaarsest filtraadist. 10 kg beagle toodab 53.3 l glomerulaarset filtraati iga päev, 99% veest imendub tagasi, nii et ainult 0,2-0,25 l uriini eritatakse. Koer, kes ei saa vett, tema norm. neerud võivad toota 7-8x kõrgema osmolaarsusega uriini kui seda on vereplasma osmolaarsus (oluliselt kõrgem kui 2000 mOsm/kg H2O. Hüpertooniline uriin. Kui palju vett saab, toodab hüpotoonilist uriini. Pärast joomist suudab koer eritada uriini, mille osmolaarsus on 100mOsm/kg H2O (1/3 plasmast).
(k/Na- ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase.Vee imendumine alanevas osas soodustab Na+ imendumist üleval osas,koevedeliku üleläinud Na soodustab vee väljumist Henle lingu ülemises osas. Tagasiimendumine saab olla: Aktiivne (filtraadis sisalduvad ained sama kontsentratsiooniga, mis plasmas, seega puudub kontsentratsioonigradient ning ained tuleb filtraadist ATP energiat kasutavate mehhanismide abil välja tuua. Vesi järgneb piki osmootset gradienti.) Passiivne (ained, mis liiguvad piki elektrokeemilist gradienti, kasutavad avatud kanaleid või difusiooni; ei vaja aktiivset transporti) 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Mõned ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli(ATP),selline eritamine- sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega.
(k/Na-ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase.Vee imendumine alanevas osas soodustab Na+ imendumist üleval osas,koevedeliku üleläinud Na soodustab vee väljumist Henle lingu ülemises osas. Tagasiimendumine saab olla: Aktiivne (filtraadis sisalduvad ained sama kontsentratsiooniga, mis plasmas, seega puudub kontsentratsioonigradient ning ained tuleb filtraadist ATP energiat kasutavate mehhanismide abil välja tuua. Vesi järgneb piki osmootset gradienti.) Passiivne (ained, mis liiguvad piki elektrokeemilist gradienti, kasutavad avatud kanaleid või difusiooni; ei vaja aktiivset transporti) 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Mõned ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli(ATP),selline eritamine-sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega.
kasulikest ainetest. Tagasi verre imenduvad need ained, mida organism saab ainevahetuses taaskasutusele võtta, lahustunud ainete tagasiimendumine juhib osmootse gradiendi kaudu vee liikumist 3. tubulaarne sekretsioon kapillaarid, neerutorukese seinte ja kogumistorukeste rakud nõristavad filtraati jääkaineid, ravimijääke ja ioone. Uriiniks nimetatakse seda osa filtraadist, mis koondub kogumistorukesse ja voolab neeruvaagna kaudu neerudest välja. Tegemist on lämmastikuühendeid ja ebavajalikke aineid sisaldava vedelikuga, mille produktsioon tagab konstantse vere koostise hoolimata dieedi ja rakulise aktiivsuse varieerumistest. Värske uriin on selge, steriilne kollakas vedelik tänu pigmentidele, mis pärinevad kehas lammutamisele läinud sapist ja hemoglobiinist. Seisnud uriin omandab bakterite tõttu ammoniaagilõhna. Kui juua saab piisavalt, on uriin lahja.
annaabi.ee 
