kompleksi, kus toimub filtratsioon ja reabsorptsiooni reguleerimine). Ehk glomerulaatse filtratsiooni määra regulatsioon ja süsteemse vererõhu regulatsioon. 3.2. Uriini moodustumise põhifaasid. Filtratsioonil juhitakse vedelik glomerulaarsetest kapillaaridest neerutorukeste algusesse. 25% vereplasmast siseneb glomeerulisse ja filtreeritakse. Glomerulaarne filter on proteiinidele läbimatu ja seega proteiinide kontsentratsioon filtraadis on väga madal. Filtraat on samasuguse kontsentratsiooniga nagu plasma. Imendumine. Reabsorptsioonil tehakse vahet väärtuslikul ja jääkproduktidel. Kui filtraat läbib torusid, siis lahustunud ained ja vesi transporditakse ümbritsevatesse kapillaaridesse (toimub absorptsioon) ja saadetakse kehasse ringlusesse (millisel määral toimub absorptsioon, sõltub keha vajadustest). Jääkaineid üldiselt tagasi verre ei transpordita (väga minimaalsel määral) ja eritatakse uriiniga kehast.
Töö käik Valasin kasteklaasi 2 ml munavalgulahust ja lisasin võrdne maht (NH4)2SO4 kullastunud lahust, loksutasin ja jätsin 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade eraldasin filtrimise teel. Saadud filtraadile lisatsin kristalset (NH4)2SO4 ja hoolikalt loksutasinkuni kullastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Töö tulemus Pärast ammooniumsulfaadi lahust lisamist, hakkas sadestuma valge ebapüsiv sade, mis on väljasoolastatus globuliinid. Filtraadis,pärast lahuse soolaga küllastumist, ka ilmus valge sadem mis oli juba albumiinid. Albumiini sadet oli rohkem, kui globuliini, millestvõib järeldada, et albumiinide siseldus munavalgus on kõrgem, kui globuliinide sisaldus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse soltuvus pH- st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu
Na+-sõltuvate apikaalsete sümporterite abil imenduvad tagasi paljud muud ained: glükoos,aminohapped.(k/Na- ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase.Vee imendumine alanevas osas soodustab Na+ imendumist üleval osas,koevedeliku üleläinud Na soodustab vee väljumist Henle lingu ülemises osas. Tagasiimendumine saab olla: Aktiivne (filtraadis sisalduvad ained sama kontsentratsiooniga, mis plasmas, seega puudub kontsentratsioonigradient ning ained tuleb filtraadist ATP energiat kasutavate mehhanismide abil välja tuua. Vesi järgneb piki osmootset gradienti.) Passiivne (ained, mis liiguvad piki elektrokeemilist gradienti, kasutavad avatud kanaleid või difusiooni; ei vaja aktiivset transporti) 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses.
Na+-sõltuvate apikaalsete sümporterite abil imenduvad tagasi paljud muud ained: glükoos,aminohapped.(k/Na-ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase.Vee imendumine alanevas osas soodustab Na+ imendumist üleval osas,koevedeliku üleläinud Na soodustab vee väljumist Henle lingu ülemises osas. Tagasiimendumine saab olla: Aktiivne (filtraadis sisalduvad ained sama kontsentratsiooniga, mis plasmas, seega puudub kontsentratsioonigradient ning ained tuleb filtraadist ATP energiat kasutavate mehhanismide abil välja tuua. Vesi järgneb piki osmootset gradienti.) Passiivne (ained, mis liiguvad piki elektrokeemilist gradienti, kasutavad avatud kanaleid või difusiooni; ei vaja aktiivset transporti) 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses.
annaabi.ee 
