katendist välja, toimib kevadel reservuaadina, lõikab kapillaartõusu. Katendi kõige alumine osa, mille ülesandeks on läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. Muldkeha peab olema nii projekteeritud, et kapillaarvee tõus ei ulatuks dreenkihi alapinnani. Minimaalne paksus 20 cm. Eristatakse nii filterpikitorudeta muldkeha laiust dreenkihti või muldkeha laiust pikifiltertorudega(8-10cm) dreenkihti. Materjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, kruusa või killustikku. Kui asjaolud võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada filtreerivat geotekstiili. 9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused ja nende tähendus/sisu Kontrollitakse nelja tegurit 1. Katendi elastne vajum (Eüld vs Evaj), mis sõltub kihtide elastsusmoodulitest, paksustest ja koormamise ala suurusest
Rajatakse, et liigne vesi kokku koguda ja mulde juurest ära suunata. 46.pikifiltertorude ja põiktorude kasutamise põhimõtted veeimarite rajamisel. • Läbimõõt on 8...10cm • Kalle peab olema suurem pikifiltertoru kaldest, kuid vähemalt 4% • Vahekaugused pole suuremad kui 200m ja mis asetsevad sõidutee telje suhtes 45o nurga all. 47. Dreenihi paigutusnõuded mulde rajamisel, hooldamine. vastus:Peab valima kahe variandi vahel kas filterpikitorudeta muldkeha laiune dreenkiht või muldekeha laiune pikifiltertorudega dreenkiht ja hooldust tehakse nii et lastakse vesi survega läbi 48.1D süsteemi kasutamine ekskavaatoritel. 1d süsteemiks loetakse laserkiire vastuvõtjaid mis käivad ekskavaatori kopavarre külge. 49.2D süsteemi koostisosad ja nende paigutamine ekskavaatorile 1.juhtpult 2.juhtpuldi hoidik 3.vahe karp 3D ekraani jaoks 4. armatuuri kinnitus 5. kinnitusvahendid 6. masti andur 7. kaabel 8.masti andur laservastuvõtjaga 9
annaabi.ee 
