ja puhata 2008. a uuendatud rannaplatvormil. Rannaplatvormi suurus on ligikaudu 620m millest lähtub L-kujuline 49 m pikkune ja 2 m laiune platvorm, mis moodustab 16 m ja 5 m laiuse platvormiga suplusala kaldasse nn lastebasseini, mille sügavus ei ületa 0,7 meetrit. Suplemiseks ja ujumiseks ettenähtud veekogu osa on tähistatud poidega. Rannas on 2 kahekohalist riietuskabiini. Suplusala põhi on sügavuseni 1,75 m kaetud kaldajoonega risti paigaldatud filterkangaga,millel on liivakiht.[4] 2. Järve ajalugu Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv) oli 1638. aastal tuntud Harpejerwe nime all. See Elva linna läänepiiril asuv järv on enam-vähem põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, lõunaosas tublisti laienev. Järve ida- ja lõunakallas on kõrged ja liivased, mujal on kaldad madalad, turbased või mudased, õõtsiku või roostikuga ääristatud. Järv on algselt olnud
pinnas. Drenaažitorustiku vähemalt igasse teise pöördepunkti paigaldatakse drenaažikaevud, mille kaudu saab torustikku puhastada ja millesse settib ka torusse sattunud liiv ja muu sete. Drenaažitorustikku ei tohi juhtida katuse sadevett ega pinnavett maapinnalt, sest nii hakkab katuselt kokkukogutav vesi või pinnavesi niisutama vundamenti. Drenaaži rajamisel tuleb pöörata tähelepanu killustiku ja drenaažitoru filterkangaga ümbritsemisele ja tagasitäite tihendamisele. Vastasel korral võib voolav vesi hakata pinnast ära uhtuma ja vundamendi ümber olev pinnas võib vajuma hakata. Drenaaži rajamise korral peab olema ka koht pinnasevete ärajuhtimiseks (veekogu, kraav vms.) Üks renoveerimislahendus on olemasoleva põranda asendamine soojustatud betoonpõrandaga (vt. Joonis 9.10). Kui soovitakse kasutada põrandakütet, on see üks sobivaim lahendus.