mulle südamele lähedal olnud. Ma tahan tuua kõigile, kes on huvitatud enesearendamisest, kokkuvõtliku ja organiseeritud pildi sellest mis moodustab filosoofilise elu. Me võtame, samm sammu haaval, läbi kõik filosoofia valdkonnad, Metafüüsikast Teurgiani, interpreteerides igaühte neist, mitte pealiskaudsel viisil, nagu nad praeguste skolastikute poolt lähenetud on, vaid vastavalt meetodile mis toetatud ja praktiseeritud nende suurte initsieeritud filossoofide poolt, kellele me võlgneme kõik mida inspireeritud õppimisest omame. Ma tahan, et sa hakkaksid vaatama filosoofiale mitte kui vaevalist tööd pakkuvale, abstraktsele ja keerulisele sõnale, vaid kui lihtsale ja sõbralikule terminile, mis esinab kõike mis on hea ning kõike mis on teadmistes tõeline. Ma tahan, et teeksid filosoofia oma elu suureks tööks. Ma tahan, et sa mõtleksid sellele kui suurimale ehitusjõule ühiskonnas
fikseeritud kollektiivset inimkogemust. Kõne individuaalne, alati konkreetne, konkreetses ajas ja ruumis muutuv. Keelel on tempo, intonatsioon, emotsionaalne värving jmt. Lääne-euroopaliku mõtlemise ja kultuuri käsitlus on alates antiikajast olnud lahutamatu keele mõistmisest. Lääne-euroopa filosoofia ja kultuuri ajalugu on olnud püüd leida ainuõiget mõistuslikku alget e kõige õigemat tõelisuse kirjeldust, sest filossoofide küsimuste lahendus sõltus sellest, kuidas käsitleti keelemärki ja selle suhet asjadesse. L. Wittgensteine oli arvamusel, et tuleb luua uus formaliseeritud keel, mis oleks vaba tavakeele laialivalguvusest. Tema arvates on keel just see, mis määrab meie mõtlemise. Samasugusele järeldusele on jõudnud teisigi mõtlejaid (Grauberg1996:107-108). 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri (1884-1939) ja Benjamin Lee Whorfi (1897-1941) keelelise relatiivsuse
annaabi.ee 
