poliitiline kord. Siinkohal esitab Platon oma teesi, et filosoofia ja poliitiline võim tuleb omavahel ühendada: ainult siis, kui kuningateks saavad filosoofid või kuningad filosoofideks, siis olevat võimalik õnnestunud poliitiline ühiskond. Platon mõistab ,,filo-soofia" all armastust tõe ja tunnetust kõige üldisemalt, ja teiseks, et tõearmastus on tema jaoks kõigi teiste vooruste, eeskätt aga õigluse vundament. Seetõttu tähendab filosoofivalitsus tema jaoks seda, et riigiametid on nende kontrolli all, kes oma iseloomult ja hariduskäigult on ,,tõekohuslased" ja kes äratundmisest, et õnn pole õigluseta võimalik, teostavad oma võimu õiglaselt ja seega valitsevad kõigile kasutoovalt. Selliseid inimesi võib olla vähe, seega et kõik ülejäänud kodanikud peavad andma valitsemise teadmiseliidi kätesse, sest nad ise ei tunne ära seda, mis on nende endi jaoks parim.
selgeks tegema, milles filosoofia olemus õigupoolest seisneb. 3) Kuidas mõistab Platon filosoofiat ning kuidas seondub see tema arusaamaga õiglasest valitsemisest ning õnnest? Platon mõistab ,,filo-soofia" all kõigepealt armastust tõe ja tunnetuse vastu kõige üldisemalt, ja teiseks, et tõearmastus on tema jaoks kõigi teiste vooruste, eeskätt aga õigluse vundament. Seetõttu tähendab filosoofivalitsus tema jaoks seda, et riigiametid on eranditult nende kontrolli all, kes oma iseloomult ja hariduskäigu tõttu on ,,tõekohuslased" ja kes äratundmisest, et õnn pole õigluseta võimalik, teostavad oma võimu õiglaselt ja seega valitsevad kõigile kasutoovalt. 4) Milline on Platoni õigluskontseptsiooni üldine aluseeldus seoses hüvega? Platon eeldab, et on olemas objektiivselt tunnetatav hüve olemus ja et see tunnetus