Keskaegsed kirjanikud ütlesid, et mõtted on võrdsel tasemel sealjuures ka objektiivne reaalsus ja mõistus Jumalast. Seega Jumal eksisteerib.Descartes ütleb, et "Idee pärast kindlat taset objektiivsest reaalsusest, peab sisaldama vähemalt taset normaalsest reaalsusest." Ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, ,et olla samal tasemel päris reaalsusest.Nii kaua kui meil on see idee siis Jumal on olemas.Tema vaidlus Jumala eksisteerimise kohta on hea näide Descartese filosoofilia ja keskaja mõtete vahel. Ta võtab keskaegse materjali, lisab midagi uut ja loob uue ja suurema vaidluse. See vaidlus on esimene kolmest, mille Descartes pakub Jumala olemasolu kohta. 7. Teine argument jumala olemasolust Hiljem, "Meditatsioon III"s pakkus ta ühe vaidluse: "Missugusest allikast ma tuletan oma olemasolu? Kui ma olin endast, siis ma ei ole puudustes täiuslikkusest, mida võin ette kujutada
Jumalast. Seega Jumal eksisteerib. Descartes ütleb, et idee pärast kindlat taset objektiivsest reaalsusest, peab sisaldama vähemalt taset normaalsest reaalsusest. Paistab tegemist olevat uue printsiibiga ning see on tema esimene argument Jumala olemasolust. Ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, et vastata tasemele objektiivsest reaalsusest sisasaldades ideed Jumalast. Seni kuni meil on see idee, Jumal eksisteerib. Tema argument Jumala eksisteerimise kohta on hea näide Descartese filosoofilia ja keskaja mõtete vahel. Ta võtab keskaegse materjali, lisab midagi uut ja loob uue argumendi. Sellisel juhul on tegemist tradistioonilise järeldusega. Äsja käsitletud argument on esimene kolmest, mille Descartes pakub Jumala olemasolu kohta. TEINE ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST Hiljem, "Meditatsioon III"s pakkus ta ühe argumendi: "Missugusest allikast ma tuletan oma olemasolu? Kui ma olin endast, siis ma ei ole puudustes täiuslikkusest, mida võin ette kujutada