Teie leiate oma katses, et suurem jõuab maha kahe tolli võrra enne. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikeset veast, unustate tema tohutu suure vea." Tallinna Tehnikakõrgkool Vahel ei näe inimene palki oma silmas, kuigi pindu teisese silmas. Nii võiks lühidalt võtta kokku Galilei mõtlemist ja suhtumist teistesse matemaatikutesse, füüsikutesse, teadlastesse ja filosoofidesse. Ehk siis ta oli väga enesekindel mees ja suutis sellega kaasnevalt ka teisi panna mõtlema nagu ta seda ise soovis. Antud juhul see ka nii toimuski. Aristoteles eksis, Galileil oli õigus. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tegi kindlaks, et uus täht ei muuda asendit, seega peab ta asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks
anda õiglasi käske. JAN SZAIF, Platoni koopa-võrdpilt. Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1829-1842 1) Kuidas on Platoni jaoks seotud õigluse küsimus ja parima poliitilise reziimi küsimus? Platon esitab oma teesi, et filosoofia ja poliitiline võim tuleb omavahel ühendada: ainult siis, kui kuningateks saavad filosoofid või kuningad filosoofideks, olevat võimalik õnnestunud poliitiline ühiskond. 2) Milline oli suhtumine filosoofidesse Platoni ajal ning milline probleem tuleneb sellest Platoni ideaalse riigi mudeli jaoks? Filosoofe peeti (ja praegugi) kasututeks lobisejateks ning eluvõõrasteks teoreetikuteks, kellelt ei saavat oodata ei tervet praktilist otsustusvõimet ega ennastsalgavat panust ühiskonna heaks. Et oma riigimudelit selle klausli vastu kaitsta ja filosoofi valitsuse paradoksaalsust usutavaks muuta, on Platon sunnitud esmalt
annaabi.ee 
