loodust tunnetatakse nii nagu tunnetab seda hõim. Teiseks liigiks on tunnete ajendil tegutsevad hõimuiidolid, nad ei käitu ratsionaalst, läbimõeldult, vaid tunnete poolt suunatuna. Kolmas hõimuiidolite liik hindab inimesi nende välimuse järgi, aru võtab koheselt omaks mida meeled tajuvad, selle asemel, et suhtuda kõigisse eelarvamuseta. 8) Üks koopaiidolite liik kiindub liialt üksikutesse teadustesse või filosoofiatesse kuna on nendega harjunud. Teine koopaiidolite liik on aga liiga kirglikult ühe või teise ajastu õpetuses kinni keskendudes seejuures mitte õpetusele endale, vaid temale vastava aja õnnelikkusele. 9) Esimesteks turuiidoliteks on olematute asjade nimed ehk nimed, millel puuduvad asjad või eksisteerivate asjade nimed, mis on halvasti piiritletud ja liialt üldised. Nad on päris tühjadest teooriatest ning seetõttu on neid läbi teooria eitamise lihtne kõrvale heita
muusika. Cage'i lähenemine muusikale oli täiesti erinev seni lääne muusikas kehtinud arusaamadest. Tema esimesi leiutisi oli ettevalmistatud klaver (prepared piano) klaver, mille keeltele või keelte vahele on asetatud metallpolte, kummi, puitu jms, nii et klaveri kõla meenutab pigem löökpilliansamblit. Idee sai indoneesia gamelani-muusikat kuuldes. Lõi "Sonatas and Interludes" (1946-48) ettevalmistatud klaverile. 1950ndail süvenes india ja hiina filosoofiatesse, eriti aga zen-budismi (loomingus peegeldub lääne kultuurist erinev ajataju, vaikuse tunnetamine, püüd loobuda igasugusest kontrollist jm). Uuris Hiina muutuste-raamatut "I Ching" tuletas selle põhjal oma juhusemuusika teooria, st muusikateose osade arvu, helikõrgused, rütmi jms võib määrata täringuid ja münte visates, noodipaberile tinti pritsides, lastes need arvutil huupi valida või jättes paljugi interpreedi otsustada
Aga kus on kujutatud need, kes pärast avalikke tõotuspalveid hukka said? Sama lugu on üldse ebausuga, olgu siis astroloogias, unenägudes, ennetes, jumalaotsustes või selletaolises; kus inimesed, kellele meeldivad niisugused tühisused, märkavad sündmusi, kus need täituvad; aga kus nad ei täitu, kuigi palju sagedamini, seal nad ometi jätavad märkamata ja lähevad mööda. Aga kaugelt peenemalt hiilib see pahe filosoofiatesse ja teadustesse; kus see, mis kord otsustati, värvib ülejäänu (kuigi palju kindlama ja tõenäolisema), ja paneb ritta. Isegi kui ei oleks seda lõbu ja tühisust, millest me rääkisime, on inimarul ometi see iseloomulik ja alaline viga, et teda rohkem panevad liikuma ja õhutavad jaatused kui eitused; kuigi nagu kord ja kohus peaks ta suhtuma mõlemasse võrdselt; ometi on iga tõese aksioomi püstitamisel negatiivse näite jõud suurem. XLVII