oodanud, et autor mõtestab lahti ka sellise küsimuse, mitte ei esita ainult vastust : „Ma ei tea, mu väide on vaid oletus“. Selline vastus tekitab tunde, et miks ma peaks sellist arutlust tõsiselt võtma, kui autor ise juba ütleb, et see kõik on ainult oletus. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäid minu jaoks antud tekstis arusaamatuks Üldiselt ei olnud tekst minu jaoks tüüpiline filosoofiatekst, vaid tekst, kus püüti enda väidetega ja argumentidega lükata ümber teise osapoole väited ja argumendid. See tegi teksti minu jaoks paremini arusaadavaks ja selliseid küsimusi ja probleeme, mis oleks minu jaoks absoluutselt arusaamatuks jäänud ei olnud, pigem oli küsimusi ja probleeme, mis jäid pigem mõistetamatuks minu jaoks, aga see on tingitud minu enda arvamusest, mitte sellest, et ma poleks asjast aru saanud. III osa
aktiivne ühiskondlikes kampaaniates. Logitsism Loogika ajaloos seostub Russelli nimi filosoofi ja matemaatiku Alfred North Whitrheadiga (1861-1947): Russell ja Whitehead avaldasid aastatel 1910-1913 kolmeosalise suurteose Principia Mathematica, mis võttis kokku Frege, Cantori ja Peano hiljutised tulemused ning arendas neid kaugeleulatuvalt edasi. Sellest sai sajandi esimese poole mõjukaim loogikaraamat, mis on oluline loogika- ja filosoofiatekst praegugi. Principia't läbiv filosoofiline liin logitism on Leibnizist ja Fregest lähtuv ning hiljem Gödeli ümber lükatud püüdlus tuletada kogu matemaatika otse loogikast niisugusel ühemõttelisel kujul sõnastas logitsismi teesi esimesena Russell. Matemaatika tuletamist loogikast alustasid Russell ja Whitehead täisarvude teooriast ehk aritmeetikast. 19. sajandi lõpus postuleeris Guiseppe Peano järgmised aritmeetika
annaabi.ee 
