Peale kooli lõpetamist oli võimalik minna ülikooli, kus õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumises astmes grammatika, retoorika ja dialektika ning ülemises astmes geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: kunstide-, õigus-, arsti-, ja usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid, kellelt nõuti ladinakeele oskust. Õpingud kestsid tavaliselt 8 aastat ja alustama pidi filosoofiateaduskonnast. Linnad sõltusid küll osaliselt maapiirkondadest, kuid suutsid sellegi poolest paremini üle elada näljahädad. Linnad tegelesid suurelt osalt kaubanduse ja käsitööga. Linnast sai ka alguse panganduse. Linnas oli kõigil eluks paremad võimalused ning oli ka võimalik saada haridust. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Keskaeg" kirjastuselt Sinisukk 2003 2. ,,Keskaeg" Mait Kõiv, Priit Raudkivi 1996 3. http://www.annaabi.com/materjal-3434-Elu-keskaja-linnas
Siis saadud külmetus põhjustaski P. Veebeli peatse surma (24.07.1944). 222 “Krati muusika”. Eesti Sõna 1944, 26.02. 223 Sünnitunnistuse järgi Henri-Gunnar Ambel (EAA F 2100, N 1, S 322), ise kasutas nimekuju Henry Ambel. 224 O. Avarmaa kiri siinkirjutajale 8.06.2007. 225 V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2000: 380) õppis H. Ambel majandusteaduskonnas, nagu selgub aga tema omakäelisest avaldusest TÜ rektorile 18.05.1937, soovis ta üle minna filosoofiateaduskonnast, kus õppis eesti keele osakonnas, õigusteaduskonda (EAA F 2100, N 1, S 322). 101 ridade autor 32 aastat hiljem tegi, tõsi küll, Minski), et kõike seda “originaalis” kuulda. Hans Speek meenutas ka 226 , et neil oli omalaadne džässihuviliste vaidlusklubi, kuhu peale tema kuulusid Henry Ambel, Tommy Rü(ü)tman ja Boris Kõrver. Nagu eespool kirjas, organiseeris
annaabi.ee 
