Teisel poolel hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda, linnu juhtisid nüüd volikogu ja valitsus, mille rahvas oli valinud. Eesotsas oli linnapea, valitsemine jätkuvalt sakslaste käes; Ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtspoode, kuid samas linnades valitses jätkuvalt saksa keel ja kombed ning olid ka kadakasakslased. 15. Vaimuelu Taasavati TÜ 1802. a, kus olid usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles, kuid hiljem vene keeles. Esimeseks rektoriks sai G.F. Parroti. 19. saj keskel oli kehtestatud koolisundlus ja teisel poolel pääses võidule ühtne kirjakeel; 19. saj algul oli luteri usu kirik. Sajandi keskpaigaks kaotati luterluse priviligeeritud seisund, kehtestati kreeka-katoliku õigeusk, toimus vennasteliikumine, ulatuslikud palvetunnis eri paigus, mis ühines keskpaigaks väljarändamisliikumisega; 1843
2.6.2. Tartu Ülikooli oli protestantliku ülikoolina ka vastus katoliiklikule jesuiitide gümnaasiumile 2.2.6.3. Asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte 2.2.6.4. Õppisid valdavalt rootsi ja soome tudengid 2.2.6.5. Tartu Ülikool oli korralduslikult sarnane tolle aja Euroopa ülikoolidele 2.2.6.5.1. Tegutsesid usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskonnad. 2.2.6.5.2. Õppetöö ladina keeles loengute ja dispuutide vormis 2.2.6.6. Aastatel 1656-1665 tegutses ülikool Tallinnas Vene-Rootsi sõja tõttu 2.2.6.7. Tartus jätkas ülikool taas tööd 1690. aastal, peamiselt baltisakslastest üliõpilastega 2.2.6.8. Ühenduse parandamiseks rootsiga viidi ülikool 1699. aastal
30-aastase sõja tõttu euroopas.)Miks oli vaja ülikooli? Eelkõige oli vaja haritud preestreid ja vaimulikke kohapeale. Aga samuti oli vaja ka muid ametnikke, nt arste. Miks Tartus?Jesuiitide tegevus oli eelnevalt, enne kolleegium, mida oli võimalus jätkata. Tartu oli ka Eestimaa ja Liivimaa enamvähem geograafiline keskpunkt. Rootsi riigi teine ülikool. 17 saj oli samade põhimetetega nagu keskajal Ladina keeles, 4 teaduskonda (arsti, usu, õigus ja filosoofiateaduskonnad) Johann Skytte-oli rootsi kuniga asevalitseja Liivimaal ja tänu temale Ülikool avati. Kui toimus avamine, siis kutsus üles ka talupoja lastel ülikooli astua. Küsimused I 1) Teksti autor- Jaan Kross 2) millest jutt?Tartu maksust, enne Liivi sõda valitsev olukord e sõjaeelne olukord II 1) Millal ülestõus toimus? 1560 sept. 2) Talupoegade meelepaha põhjus: Mõisnikud nõudsid neilt suuri makse ja teotööd, kuigi olid
annaabi.ee 
