Talle omistati tribuunivõim(tribunicia postestas). Pärst seda tahtis August, et ta läheks Armeeniasse rahutusi maha suruma, aga ta keeldus ja see tundus Augustusele reetmisena. Tiberiusele oleks omistatud selle ülesande täitmisega täielik võim (maius imperium). Pärst keeldumist pages ta Rhodose saarele, kus ta veetis neli kõige õnnelikumat aastat oma elus. Ta tegeles seal õppimisega ja lugemisega, ning ta võttis osa filosoofiakoolide loengutest ja aruteludest. Ta lahutati oma naisest Juliast, sest ta oli rikkunud abielu reegleid ning ta saadeti Pandateria saare vanglasse.Rhodosel olles Tiberiuse reputatsioon langes ning ta tribunicia postestas aegus. Pärst nelja aastat mill ta Rhodosel puhkas naasis ta Rooma, et jätkata riigi tenimist. Rooma naastes lapsendas Augustus Tiberiuse, sest kõik tema lapselapsed olid surnud. Suurem osa järgnevat kümnest aastast viibis ta Roomast eemal, olles sõjakäikudel
Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni museion,eriti aga Aleksandria uurimisasutus Museion. Esimesed museionid rajati kreekas kaunite kunstide jumalannade auks. Hooned olid erakordselt piduliku arhidektuuriga,seal toimusid näitused,kunstnike kogunemised ning kohtumised rahvaga. See kõik sai alguse 2500 aastat tagasi Ateenas,kus valitsejaks oli antiikaja kuulsamaid poliitikuid Perikles (495-429 eKr) Aleksandria raamatukogu: Tähtsaim antiikmaailma raamatukogu
võimalus sellele ideaalile vähemasti läheneda. Ning niisugune suurem sarnasus ideaaliga on vaadeldav kõlbelise täiustumisena. Stoikute õpetus jätab inimesed sellest võimalusest ilma. Nii tekib küsimus – mida ta üldse nö lihtsurelikule pakub? Milliseid võimalusi avab ta tavalisele inimesele, kes ei suuda saavutada niisugust üliranget eetilist ideaali? See puudujääk ähvardas vähendada stoa õpetuse šansse filosoofiakoolide konkurentsis. Võib-olla seetõttu ongi stoa õpetusse hiljem sisse toodud veel täiendavaid kriteeriume käitumuslike valikute tegemiseks. Neid nimetati eelistatava käitumise valiku kriteeriumiteks. Selle alusel sai diferentseerida ka asju, mis õnnelikkuse seisukohalt on ükskõiksed. Taas jaotuvad kõik asjad kolmeks, kuid seda uue kriteeriumi – enesealalhoiu kriteeriumi alusel. Enesealalhoiu tung on loodusparatamatusena midagi sellist, mille üle inimene ei saa valitseda
annaabi.ee 
