tõhusateks abivahenditeks. Tuleb kindlasti ära märkida, et selline ülikriitiline suhtumine teaduslikesse teooriatesse sai omakorda teiste teadusfilosoofide kriitika osaliseks. Teaduslik tegevus sisaldab tegelikult rohkem konstruktiivset tegevust nagu näiteks teooria väljaarendamine, faktide kohandamine jms, ning suhteliselt vähem ümberlükkamist. Vandenõuteooria 1948. aasta kümnenda rahvusvahelise filosoofiakongressi plenaaristungil Amsterdamis defineeris Karl R. Popper oma kõnes ühiskonna vandenõuteooriat järgmiselt: "See on seisukoht, et kõik, mis ühiskonnas aset leiab-kaasa arvatud asjad, mis inimestele reeglina ei meeldi, nagu näiteks sõda, tööpuudus, vaesus, viletsus-, on mingite mõjuvõimsate isikute või gruppide otseste sepitsuste tagajärg. See seisukoht on väga levinud, kuigi kahtlemata on ta üks mõnevõrra primitiivne ebausu vorm
ettevaatusega. Kriitika matemaatika aluste suhtes ja hulgateooria ise muutusid 20. sajandi loogika üheks peamiseks komponendiks ning tõukejõuks. 2.5 Loogika 20. sajandil 19. sajandil ei aktsepteeritud loogikat akadeemilistes ringkondades täisväärtusliku teadusena. Sajandilõpu edusammud kulmineerusid aga suurejooneliselt 1900. aasta augustikuus Pariisis ja"rjestikku peetud esimese rahvusvahelise filosoofiakongressi ja teise rahvusvahelise matemaatikakongressiga, kus loogika, filosoofia ja matemaatika lähenemine sai uue, olulise tõuke. Matemaatikakongressil esitas David Hilbert kuulsad 23 fundamentaalprobleemi, mis suunasid loogika arengut 20. sajandi esimesel poolel. Mainitud kongresside ning Hilberti ja Russelli töö tulemusel muutus loogika akadeemiliselt aktsepteeritud distsipliiniks ja hakkas avaldama mõju nii filosoofia kui matemaatika arengule.
annaabi.ee 
