Arhailise ajajärgu raamides eristatakse kolme perioodi: 1. Kirjanduseelne ("Homerose-eelne") periood 2. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3. Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (7. 5. sajandi algus eK Atika ajajärgul elas Kreeka orjanduslik ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Kreeka kunsti- ja hiljem ka filosoofiakeskuseks kujunes Ateena, kelle kultuurilise hegemoonia(kreeka hgemonia 'ülevõim) all kulges Kreeka ajalugu 5. ja 4. sajandil kuni Kreeka vallutamiseni Makedoonia poolt. Seepärast nimetatakse ka vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi atika ajajärguks Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama arenes välja viljakusjumal Dionysosele pühendatud pidustustest ehk dionüüsiatest, kus korraldati
kaua aega oma seose laulmise, muusikalise saate ning tantsuga. Vastupidiselt eepostele on lüürikas kuulda ka luuletaja enese häält, kes tunnetab maailma ja selgitab oma suhteid sellega. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia, jambograafia ja meelika. Vana-Kreeka kirjanduse teine suurem periood on atika ajajärk, mis hõlmab 5.-4. sajandit eKr. Sel ajajärgul elas Kreeka orjanduslik ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Kreeka kunsti- ning hiljem ka filosoofiakeskuseks kujunes Ateena, mille järgi joondus kogu Kreeka kultuur 5. ja 4. sajandil kuni Kreeka vallutamiseni Makedoonia poolt. Seepärast nimetatakse ka vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi atika ajajärguks Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks saab sel perioodil draama. Atika draama arenes välja viljakusjumal Dinonysose kultusest ning talle pühendatud pidustustest ehk dionüüsiatest, kus korraldati suurejoonelisi