Arhiivraamatukogu Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond Eesti Kultuurilooline Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv Etnomusikoloogia osakond Folkloristika osakond 4 Ajalugu. 1995. aasta jaanuaris valis Kirjandusmuuseumi nõukogu direktoriks viieks aastaks filoloogiamagister Krista Aru. Samal aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja Kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks teadusasutuseks. 1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia (juhataja Ingrid Rüütel) ja folkloristika osakonnad (juhataja Mare Kõiva). 21.veebruaril 2000 valis haridusministri poolt kinnitatud valimiskogu, milleks oli
kohta ja privaatsust leida. Tegelased Autori suhtumine oma tegelastesse on igati mõistev. Raamat koosneb kolmest peatükist, iga ühes vaadeldakse tegevust eri tegelase vaatepuntist. Igal karakter on isiksus oma tugevate ja nõrkade külgedega. Samas ei mõista kirjanik kedagi hukka. Kolmeks peategelaseks on ema Siili, isa Helmer ja peretütar Siiri. Põgusalt puudutatakse ka pere vanavanemaid. Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme. Temast sai seega väga intelligentne ja iseseisev naine. See kujunes ajapikku nii tema tugevuseks kui nõrkuseks. Helmer on armastav pereisa, kes on astunud poliitikasse ning on ustav oma erakonnale
annaabi.ee 
