Sündis 8.detsember 1880 Suri 18.märts 1973 Oli Eesti keeleteadlane Suure osa oma elust elas Saaremaal ja teise suure osa oma elust elas ta Rootsis. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. Õpingud Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad Aavik tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares. Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik. 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Stockholmis tegutses ta arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. Aastail 1960–1962 oli ta Rootsi Eestlaste
Nagu juba varem mainisin, sai tema huvi emakeele vastu alguse juba Kuressaare Gümnaasiumis õppides ning siis oli tal juba soov eesti keelt hiljem edasi õppima minna. 1894- 1902 õppis ka Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumis. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, kus ta õppis aastatel 1902- 1903. Õppis veel Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis aastatel 1903- 1905 ning Helsingi Ülikoolis 1906- 1910. Helsingi Ülikooli lõpetas ta filoloogiakandidaadina. 1920. aastal õppis ta Filosoofiamagistris. Huvi õppimise vastu oli tal suur ning väga haritud mehena otsustas ta peale pikki aastaid kestnud õpinguid, et oleks aeg oma teadmisi ka teiste inimestega jagada. 5 Töökohad Nagu enne välja tuli käis Johannes Aavik päris paljudes koolides ning tema õpinguaastad olid pikad