Nimelt rõhutas seda, et igapäeva kiire elu juures me ei pruugi hoolida sellest, kuidas meie tuttavaid või kaaselanikke ära kasutatakse. Tegemist on lõpmatu vägivallaga, mis kaasneb ühiskonna arenguga ja mugavuste tekkimisega. Film tõestas, et enamjaolt iga indiviidi huvitab vaid tema enda heaolu, mitte kaasinimeste oma. Mulle tekitas see film väga jahmatavaid emotsioone. See oli jalustrabavalt realistlik ja võib öelda ka, et jäle. Filmivaatamise ajal lahkus saalist nii mõnigi inimene, sest seda oli raske vaadata. Väljudes kinosaalist olin täiesti sõnatu, sest ma ei osanud aimatagi, kuidas inimeste endi silme ees üha kasvab piiritu vägivald, mis muutub aina traagilisemaks.
ning nende rahuldamise sidumist mingi toote ostmisega. Keeteadlane nimetaks reklaami veenmiskeeleks. Filosoof liigitaks reklaami maailma konstrueerimise viiside hulka krvuti religiooni, teaduse, tavaloogika, kunsti ja poliitilise ideoloogiaga. Kui lehe laosas toodud majandusteaduslik definitsioon ning jrgnevad sotsiaal- ja humanitaarerialade mratlused olid teadusele omaselt neutraalsed, siis argielus nimetatavad inimesed reklaami sageli ttuks filmivaatamise segajaks, postkasti ummistajaks, linnaruumi risustajaks. Kige positiivsemalt hinnatakse reklaami vib-olla siis, kui sel on krge kunstiline vi meelelahutuslik vrtus. Kohati polegi piir kunstiteose ja reklaami vahel selge. Vaatame kas vi krval olevat pilti. Tegu on he moodsa kunsti muuseumi restorani reklaamiga, mis kujutab saiaga soustist puhtaks riibutud taldrikut. Kuid sama hsti viks tegu olla moodsa kunsti teosega. Kursuse autor ksis reklaami tegemise positiivseid aspekte reklaamitegijailt
1.3.4. James Roy Horner (1953)..............................................................................16 1.3.5. Hans Florian Zimmer (1957).........................................................................17 2. Uurimuslik osa.............................................................................................................20 2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused.......................................................................20 2.1.1. Filmivaatamise sagedus.................................................................................20 2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai......................................................................21 2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima.......................................22 2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited........................................22 2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine..............
annaabi.ee 
