arendamiseks ja turustamiseks. Võrreldes oma konkurentide, Kodaki, Agfa ja teiste filmitootjatega, tagas tootmise mitmekesistamise plaan Fujile edu ning nüüd toodab Fuji peamiselt digikaameraid ja objektiive. Filmide tootmist vähendatakse aasta aastalt aina enam. (Wikipedia, 2013) Rahvusvahelistumine. Toodang ja teenused. Fuji rahvusvahelistumise suureks eelduseks oli tohutu edu kodumaal Jaapanis, kus Fujifilm moodustas filmiturul peaaegu monopoli. 1950ndatest alustas Fuji ka tavakasutajatele (amatöörfotograafidele) filme tootma. Rahvusvahelistumiseks tuli aga Fujil parendada filmi tootmise kvaliteeti ning muuta muidu Jaapani siseturule sobivad standardid rahvusvaheliseks. (Filmi parameetrid, keemiline koostis, ilmutusprotsessid.) Esimesena sisenes Fuji USA turule, seejärel ka teiste Aasia riikide turgudele. Fuji suunas oma toodangu põhiliselt amatöör-professionaalidele, kuid mida populaarsemaks
Kaisa Kamenik Vestern ei ole mitte ainult vanim filmižanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm.1 Žanri nimi juba mõneti reedab, et tegu on Lääne ehk USA ajalool põhineva käsitlusega ning ameeriklased pole selle ekspluateerimisel tagasi hoidnud - 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternide populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul.2 Seda ei saa neile ka ette heita, kuna vesterni kui žanri üheks määratluseks on just ajastu ning Ühendriikidele omane 19. sajandi teise poole rahvuskultuur, mis inimesi paelub. Oma esseega üritan põgusalt keskenduda vesterni arengule ning arutleda, kas vesterni tegemine on võimalik ka teises kontekstis kui Metsik Lääs. Film, mille põhjal proovin eelkõige eelmainitud teemal spekuleerida on Leedu režissööri Vytautas Zalakeviciuse 1966.
Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände. Sellesse ajavahemikku jäi piisonite ning pärismaalastest põlisasukate peaaegu täielik väljasuretamine. Kuid mõne vesterni tegevus toimub Ameerika
annaabi.ee 
