eelkõige Suur Depressioon ja Teine maailmasõda. Hääled suurte stuudiote monopolide vastu aina valjenesid, mis tõi kaasa mitmete seaduste vastuvõtmise, mis piiras stuudiote mõjuvõimu. Murdepunktiks võib pidada 1948.aasta kohtuasja, kus iseseisvad filmitootjad suutsid mõjuvõimsad filmikompaniid seljatada ning avada sellega endale turu. Selle lisaks oli algamas ka televisiooni võidukäik.12 Hollywood oli jõudnud uude ajastusse. Filmitegijale on väga suur väljakutse proovida filmiga edasi anda sotsiaalseid ja ajalooliselt olulisi sündmuseid. Võttes arvesse klassikalise Hollywoodi perioodi ning sel ajal olnud Suure Depressiooni, siis seda keerulisem on seda rahvale valulist aega filmis kujutada. John Ford oli aga üks populaarsetest lavastajatest, kes John Steinbecki samanimelise romaani järgi tehtud 1940.aasta filmiga „Vihakobarad“ Depressiooni aegset Ameerika Ühendriike kujutas.
ning tänapäeval on see stiil, mida kunagi peeti vanamoodsaks, tänu sellistele heliloojatele nagu John Williams, James Horner, Danny Elfman, Howard Shore ja Hans Zimmer, taas kasutusele tulnud ja filmide (eriti suure eelarvega filmide) seas edukaks saanud. (A Brief History...: 2012) 1.2. Muusika funktsioonid filmis Muusikal on filmides väga palju erinevaid funktsioone. See võib omada erinevaid ülesandeid, mis on tähtsad kas filmi emotsionaalse poole või loo jutustamise suhtes. Filmitegijale ei ole muusikaga arvestamine filmi planeerides/filmides mitte ainult kasulik, vaid hädavajalik. Filmi osad ei pruugi näida esialgu üldse õnnestunud, kuid õige muusikaga võivad need anda vaatajale fantastilise efekti. (Redman 2014) 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega Muusika üks kõige selgemaid rolle filmis on vaatajale soovitud emotsioonide tekitamine ja emotsioonidega manipuleerimine. Erinevad helid tekitavad erinevaid