Jüri on sunnitud sellega leppima. Ta tundis end väljapääsmatus olukorras olevat, veel enam näitab Jüri sisemist vastuhakku Kremli käskudele stseen, mis näitab aega peale Saaremaal lõppenud lahinguid, mil komissaar Kreml sunnib Jürit vangistusse langenud relvituid lennuväe üksuse poisse tapma. Jüri südametunnistus ei luba sellist verevalamist. Ta astus oma hirmudele vastu ja näitas vaprust ja julgust, mis varasema filmitegevuse jooksul seda tegelast iseloomustavaks polnud. Ta oli kartnud oma arvamust öelda, nõustudes ka sellega, millele ta tegelikult tulihingeliselt vastu oli, kartuses ise hukka saada. Kuid sellise lõpu ta siiski leidis. Kui Jüri teatas, et ta ei hukka noori eesti poisse, sai ta Kremli kuuli läbi ise hukka. Jüri Jõgi suri vaprana ja jäi selle poolest mulle kõige enam meelde. Tema käitumine pani mind kõige enam sõja ja sellega kaasnevate probleemide ja emotsioonide üle mõtlema
131. lendu hõlmava küsitluse tulemusi. Kolmandas peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldus, mis toetub esimeses peatükis välja toodud faktidel. Autor tänab oma juhendajat, õpetaja Eve Karpi, hea koostöö eest ja kõiki küsitlusele vastanud õpilasi. Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii orkestrimuusikat, koorimuusikat kui ka muud instrumentaalset muusikat, mis on hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music) Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes rezissööri nägemusest filmist. Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente