Havel, vennad Masínid ning tulevased filmitegijad Ivan Passer ja Jerzy Skolimowski. Hiljem õppis ta stsenaristiks Praha Muusika ja Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1956. Praha kevade ajal 1968. aastal oli ta Pariisis oma esimese USA filmi läbirääkimistel. Tsehhi kinostuudio, kus Forman töötas, vallandas ta süüdistatuna ebaseaduslikus maalt lahkumises. Forman emigreerus samal aastal USAsse ning sai 1977. aastal USA kodakondsuse. Lisaks filmitegemisele õpetas ta alates 1978. aastast Columbia ülikooli filmiteaduskonnas (praegu emeriitprofessor). Filmidest Milos Formani esimene lavastatud täispikk film oli ,,Must Peeter", millele järgnes ,,Blondiini armastus", mõlemad said häid arvustusi kriitikutelt ja tunnustust ka Prantsuse filmi akadeemialt. Ta stiil oli oluline Tsehhi ,,uue laine" väljakujunemisel. Tihtipeale on fiktsioon ja realism põimitud.
teeksid seda kaasaegses essees või romaanis. Seetõttu tahaksin seda filmikunsti uut ajastut kutsuda caméra-stylo ajastuks.“ (Astruc, 1948) Hilisemale Cahiers’i kriitikute autoriteooriale võib inspiratsiooniks pidada aga järgnevaid sõnu samast artiklist: „1920ndate puhta kino ja filmitud teatri vahel on piisavalt ruumi ka teistsuguse ja individuaalse lähenemisega filmitegemisele. See eeldab loomulikult seda, et stsenarist lavastab ise oma stsenaariumid; või pigem, et stsenarist lakkab eksisteerimast, kuna seda laadi filmitegemise juures kaotab autori ja režissööri erinevus kogu tähenduse. Režii poleks enam pelgalt stseeni illustreerimise või esitlemise vahend, vaid tõeline kirjutamise moodus. Filmitegija/autor kirjutab oma kaameraga just nagu kirjanik sulepeaga.“ (Astruc, 1948) 1
annaabi.ee 
