võõrkeelse filmitegijana pärast Leni Riefenstahl'i 1936. aastal. On öeldud, et Filmid on kirjandus, Film on kunst ja Bergman oli kino Shakespeare. Ta produtseeris elu jooksul üle 70 filmi. Tema firmamärgid: Nägude lähivõtted Kellade lähivõtted Varjude dünaamiline kasutamine Kasutas samu näitlejaid korduvalt (Gunnar Björnstrand 23 filmi, Erland Josephson 14 filmi..) Ingmar Bergmani kolm käsku filmitegemisel: 1. Sa pead olema alati huviga jälgitav; 2. Sa pead alati järgima oma kunstnikusüdametunnistust; 3. Sa pead suhtuma alati igasse filmi nagu see oleks viimane. Kasutatud kirjandus: Google.com Wikipedia.com Wikipedia.ee Imdb.com Temuki.ee
võimalus pärast mitu korda uurida. (võrdlus foneetikaga nt). Kineemid on individuaalsed füüsilised signaalid. Kehakeel on mõnes kohas täiesti erinev ja võõras võib tunda seal täietsi segaduses isegi kui jutust saadakse aru (vestlus tervikuna jääb arusaamatuks). Ray Birdwhistell (1918-1994) – kirjutas raamatu „Sissejuhatus kineesikasse“. Inimese suhtlusviis, näoilmed, keha liigutused jms – kõigil neil detailidel on oma tähendus, mida ei ole juhuslikku. On ise mõne filmitegemisel initsiaator olnud Pub Film (TDR-009) (kuidas inimesed paaris suhtlevad) ja Microcultural incidents in Ten Zoos (kõige tuntum film, jälgib perekondi elevandipuuri ees 7 riigi loomaaias, eesmärgiks uurida kui erinevad on inimeste käitumised erinevates kultuurides, kasutasid varjatud kaamerat, kasutasid peeglisüsteemi). Tegemist ei ole isegi filmidega, vaid ülesfilmitud loengutega vms, seda saadab Birdwhistelli enda kommentaarid. Õppe-eesmärgil üles filmitud. Nt itaallased