Audrey pidevat nälga ja viletsust täis kasvuaastad pärandasid talle küll hapra poisiliku figuuri, kuid ka mitmed tervisehädad, näiteks naist terve elu piinanud aneemia. Teismelisena tahtis Audrey baleriiniks saada, võttis nii Amsterdamis kui ka Londonis usinalt tantsutunde ning töötas raha teenimiseks mannekeenina. Et ta oma kasvu ja kehaehituse tõttu baleriiniks siiski ei sobinud, keskendus neiu näitlejaõpingutele ning käis filmistuudiotes lugematutel näitlejakatsetel. Tema näitlejakarjäär algas 1948. aastal õppefilmiga “Hollandi keel seitsme tunniga”. 1951. aastal, filmi “Monte Carlo Baby” võtetel nägi näitekirjanik Sidonie-Gabrielle Colette teda ühe hotelli ees ning valis Audrey otsekohe oma näidendi “Gigi” nimirolli. Etendust mängiti Broadwayl 219 korda. Läbimurre tuli juba 1953. aastal filmiga “Puhkus Roomas”, kus teiseks peaosaliseks oli südametemurdja Gregory Peck
hoopis teistsuguse väljanägemise, nt näitlejatele on vaja anda sõltuvalt erinevatest lavateostest rolli täitmiseks ka vastav väljanägemine. Ta teeb erinevaid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme; loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi grimme; viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb erinevaid karvtöid (postiche). Kuna grimeerijad töötavad põhiliselt teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses (aga ka meedias, salongides), mis eeldab head koostööd nii artistide kui kostüümikunstniku ja lavastajaga. Grimeerija töö tulemuseks on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Jumestaja töö eesmärgiks on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, kauniks ja stiilseks. Tema tööülesanneteks on näonaha ettevalmistamine jumestuseks, värvianalüüsi tegemine, õigete
annaabi.ee 
