Tekib olukord nagu käiksime surnuaias (inimeste elulugu oleks ka nagu kirja pandud kuidagi sinna surnuaeda). Kõik need lood on välja mõeldud ikkagi, mitte päris, aga luuakse dokumentaalsuse idee. Annab edais väheste sõnadega väga palju (head kujundid). Kujundi looja. Luuletus "Peeter Ots" inimsaatus on seal hästi kirjas. Kujutab ka kolhoosi loomist, oli ka 1949 aasta märtsiküüditamine. "Tants ümber aurukatla" Tegemist tegelikult filmistsenaariumiga, aga kuna 60ndatel sellest filmi ei saanud, sisi tootles selel ümber romaaniks. Selles on palju filmilikke motive. Romaan koosneb viiest tantsust. Nied tantse on võimalik võrrelda Tammsaare "Tõe ja õiguse" viie osaga (see on aga palju lühem, sest ta loob suurepärased sümbolid, mile kaudu saab palju öeldud). Kujund aurik miski mis paneb kõike tööle. I tants 1914 on määratletav I maailmasõjaga. Tuuakse aurukatla toomisest külla. See tähendab uut ajastust külas
Võrreldes Krossiga, moodsa jutustamise tehnika nippe ei kasuta. Ei saa öelda, et kirjutaks ühtmoodi. On variantsioone, kord toon satiiriline, siis realistlik. Sotsiaaleetiline põhi saadab loomingut, ka maakesksus. Tihti ka ajalooline perspektiiv: ajalooaineline ja kaasajaaineline proosa. Suurem proosatekst esimene 1971 Tants aurukatla ümber. Äratas kohe tähelepanu. Üks paremaid Traadi teoseid. Eristub teistest, sõltub ka sellest, et tegemist oli esialgu filmistsenaariumiga. Töötas selle ümber proosateoseks. Tegi ümber teistmoodi: jääb väikestesse piiridesse mahu poolest. TÄhendab ka seda, et tekst on konsentreeritud. Võtab ette ajaliselt suure panoraami. Tegevusaeg 1914-57. Kui on väiksem romaan, kuidas seda teha? Tantsud erinevatest aegadest, aurukatla ümber. Sissevaadete LE maaellu antud sissevaade. Tartu keel tuleb dialoogides, jääb iseloomulikuks paljudele teostele. Traadi puhul rõhutatud realismi taotlus. Romaan, mis algab ajaloolise
annaabi.ee 
