tootjatele ja staaridele, et nad pildile sigaretiga jääks. See aitas kujundada muljet, et suitsetamine on glamuurne ja sarmikas. Mitmed tänapäeva poliitikud, näiteks T.H.Ilves ja B.Obama, on aga pidanud suitsetamisest avaliku arvamuse huvides loobuma. 3) Esimesed kolm illustratsiooni pärinevad ajast, mil tubakafirmad staaridele maksid, et nad sigaretiga avalikkuse ette satuksid. Fotodel on sigaretiga tolle aja iluikoon Audrey Hepburn, filmistaarid Gary Cooper ja Marlene Dietrich. Neid nähti kui kättesaamatuid kaunitare ja tõelist meest ning nende elu kui ihaldusväärse elu kuvandit. Seega aitas see väga palju kaasa suitsetamise populaarsemaks muutmisel. Viimasel illustratsioonil aga on kujutatud I.Kruusimäe maali “Olümpia” , mis pärineb veidi hilisemast ajast ning millel on suitsetajaid kujutatud närvilisemate ja rahulolematutena. 4) See tekst aitab mõista, kuidas ja miks on suhtumine suitsetamisesse aja
ringvaateid. Tallinnfilmile suutis kodumaal ainsana konkurentsi pakkuda Eesti Telefilm. Eesti film oli saavutanud suurel ekraanil kunstilise väärtuse. Nõukogude Eestis oli filmitegemiseks raha. Seda edendati igal viisil ja nii arenes kinokunst Eestis väga kiiresti. Vaadelgem näiteks filmi "Keskpäevane praam". Näeme nii tugevat ja kandvat dialoogi kui ka äärmiselt hästi struktureeritud loo ülesehitust. Eestis olid nüüdseks tekkinud esimesed tõelised filmistaarid. Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti filmis tänapäevalgi nii. Igas teises filmis on ju peaosades ikka ja jälle Mirtel Pohla ning kõrvalrollis Juhan Ulfsak või Taavi Eelmaa. Tolleaegsete näitlejate puhul jääb aga eriliselt silma tõeliselt tugev filmilik nägu.
25 sellest hakkasid eeskuju võtma ka tavalised naised. [4] 26 Teine maailmasõda tõi rindele saadetud meestele silmarõõmuks uue naisetüübi pin-upi, kellest sai 27 üks 1940.1950. aastate sümboleid. Napilt riietatud ja sõbralikult naeratavad tütarlapsed olid karmis 28 kontrastis Diori New Looki moodide vaimus kinni kaetud kõrkide ja kinnastatud daamidega. Pin-up 29 oli sedavõrd popp, et isegi filmistaarid pidid plakateil poseerima. Või siis vastupidi: mõnest pin- 30 upist sai hoopis näitlejanna, nagu juhtus Rita Hayworthiga. [4] 31 Tõeline aluspesuevolutsioon tuli aga koos 1960. aastate seksuaalrevolutsiooniga. Pesu väel naisi 32 ilmus avalikkuse ette üha rohkem ja mitte ainult filmiplakateil. Teisal põletasid naisõiguslased 33 1968. aastal naise vabanemise märgiks rinnahoidjaid. [4] 34 Moekoodide teisenedes muutus ka naistepesu hulk ja nimekiri
annaabi.ee 
