just need konkreetsed isikud, keda ta hetkel jälgib (Viljandi kohvik). 3) kui tundus, et kasutatakse liigselt ignoreerimistaktikat, võtsime kasutusele pisut ,,vägivaldsemad" võtted, lastes meie katseisikul liibuda vastu klaasi, teha kiireid agressiivsena tunduvaid liigutusi või ,,teha seesolijatele teatrit". 4) sel hetkel kui näis, et oleme vaadelduilt kätte saanud kõik, mis nad meile pakkuda kavatsevad, sisenes meie katseisik ruumi ja seletas, millega on tegemist. Filmisime (ise nähtamatuks jäädes) üles kogu protsessi, üritades saadud materjali ja kogemuste põhjal järeldada, millised on suhtumise erinevused nii ealises, arvulises kui meiepoolsest näivusest tekkinud olukorras. Seda tehes püüdsime samas mõista just põhjamaalastele omaseid käitumismalle - temperamendi välist puudumist ja tavapärast ,,sissepoole" elamist st introvertsust. Sest kuigi hetkel
Hobusega üle järve ujuda oli väga vahva. See oli ka väga lõbus, et ma mitu korda üle järve mines hobuse seljast maha libisesin. Pealegi päike lõõmas hirmsasti ja see oligi hea jahutus. Me rändasime tund aega ja siis olimegi kohal. Tee peal nägime palju troopilisi loomi: elevante, ahve, kaelkirjakuid, jõehobusid ja isegi gepardit. See oli vapustav! Ussidest ja igasugu putukatest ei jäänud metsas väheks. Uurisime, pildistasime ja filmisime loomi ja igasugu olendeid, kes elasid metsas. Hilisööks olime leidnud laagriplatsi, kuhu saime teha lõkke ja magamisasemed maha. Me ei võtnud kaasa telke, kuna need olid liiga kohmakad. Me magasime magamiskottides lageda taeva all. Ka see meeldis mulle väga. Mina ja Jastiin valmistasime lõkkel külast kaasavõetud kala. See maitses kõigile väga. Enne magamajäämist rääkis Kabrevitsi meile sellest vihmametsast palju huvitavaid muistendeid ja lugusid.
annaabi.ee 
