,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a. asus ,,Vanemuise'' juhiks August Wiera ning kutselise teatrini jõudis ,,Vanemuine'' 1906. aastal, mil teatrijuhi töö võttis üle Berliinis lavastamist õppinud Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka ,,Estonia'' ning veidi hiljem Pärnu ,,Endla'' · Sajandi lõpus jõudis Eestisse film, esialgu rändkinode lühietenduste näol. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli fotograaf Johannes Pääsuke, kes juba enne maailmasõda jäädvustas filmilindile dokumentaalkaadrid Tartust ja Setumaast ning jõudis vändata esimese mängufilmi ,,Karujaht Pärnumaal'' · XIX sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. Rajajate hulka kuulusid maalikunstnikud Johann Köler, Karl Ludvig Maibach ja Oskar Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson. · XX sajandi alguses arenes kunstielu kiiresti
Suurenes esinejate arv. Mitmekesistus repertuaar. Teater 1. Eesti teatri sünniks loetake 24. juuni 1870. a. 2. ’’Vanemuist asus juhtima August Wiera 1878. a. 3. Ta moodustas kindlakoosseisulise trupi, muutis etendused iganädalaseks 4. Kutselise teatrini jõudis ‘’Vanemuine’’ 1906. a., mil teatrijuhi töö võttis üle Karl Menning 5. Sajandi lõpus jõudis Eestisse ka film- esialgu rändkinode lühietenduse näol 6. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli forograaf Johannes Pääsuke Kujutav kunst 1. 19. saj. teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. Rajajate hulka kuulusid: Johann Köler, Karl Ludwig Maibach, Oskar Hoffmann jne. 2. Johann Köler pani aluse nii portree- kui maastikumaalile, pöördudes aeg-ajalt mütoloogilise ainese juurde 3. Ka Amandus Adamsoni inspireeris eesti rahvaluule, kuid tema loomingu paremiku moodustasid realistlikud teosed rannarahva elust 4. 20. saj
annaabi.ee 
